tag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post8393130209517541203..comments2024-03-17T09:07:06.517+02:00Comments on maarja blogi: vastused lugejate küsimusteleUnknownnoreply@blogger.comBlogger13125tag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-74032898280129048202019-01-26T16:57:58.628+02:002019-01-26T16:57:58.628+02:00Oi-oi kui huvitav kommentaar, aitäh! Tekib tunne, ...Oi-oi kui huvitav kommentaar, aitäh! Tekib tunne, et täitsa võiks väikelinna kolida<br />. <br />Et algul mängid reeglite järgi ja hiljem vaikselt lähed enda tahtmist mööda, on mu meelest ka üks hästi toimiv võte olnud. Maarjahttps://www.blogger.com/profile/12461475524662364350noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-73215982438264220112019-01-26T07:05:12.372+02:002019-01-26T07:05:12.372+02:00Nomikaide kohta kuulen mehelt, enda kogemus piirdu...Nomikaide kohta kuulen mehelt, enda kogemus piirdub kogukonna spordipäeva lõpus olevaga, kuhu ma enam pole viitsinud minna, aga enne lapse sündi käisin. Firma omadega pidavat mehe sõnul nii olema, aga meil ka enda kogemus juba mõned aastad teistsugune, sest oma äri ajades on need reeglid jne ka teistmoodi. Enne abiellumist ja umbes pool aastat (ehk siis varsti juba...6 a tagasi) käis ta tol ajal firmas töötades alalõpmata ning kuna tema onu kunagi selle ettevõtte üles ehitas ning tollane juht selle poeg, siis pidi ta käima ka sellistel, kuhu kogunesid siiakanti tulnud juhid jne, kuigi ta enda positsioon firmas oli tavatööline :). Aga siis korraga lõppes see nali ära ja jäid ainult need aastalõpu omad ja veel kaks-kolm.<br /><br />Ma olen siin mägilinnakeses (mis küll praeguseks on 10 a suurema linna üks linnaosa, sest ühinesid, aga sisuliselt ikkagi eraldi linna tunne, mäest peab 25 min alla sõitma, et linnavalitsusse jõuda jne). Õhku on, aga mägede keskel on vaateväli piiratud :) (mis oli alguses põnev Eesti lamedamaalisusega harjunule, aga praegu tahaks veidi rohkem vaadet. Seepärast on üle mäe mere ääres hea käia)<br />Vana maja on hea, kuni tuleb talv!! Maja on külmmmmm! Esimesel talvel sain krambid, et mismõttes maja sees on halval juhul külmem kui õues. Porisesin, et elaks nagu me Eesti maja koridoris.<br /><br />Külas omaksvõtmisega on ma arvan see, et kõik oleneb algusest. Mees ja mehepere pingutasid ka selle nimel, et omaks võetaks ning alguses võtsin osa ka kõikidest kogukonna üritustest (polnud küll hullvaimustatud kõigest, aga mees rõhus sellele, et siis võetakse omaks) ning teretan praeguseni kõiki, kes vastu tulevad :). Ehk siis, kui alguses pingutada ning püüda võimalikult asjades osaleda ning tere-faasil suhelda, pole nii hull ja küll võtavad. Järgmine aste oli see, kui laps sündis, ja kuna temaga olid magamiseprobleemid, siis jalutasin palju linnas ning siis loomulikult kõik tulid rääkima ja küsima ja suhtlema, mis oli tüütu, aga võtsin paratamatusena. Kui ta hakkas tasakaalurattaga mööda linna ringi laskma, piirdus uuesti suhtlemine enamasti terega, sest ta lihtsalt kihutas ees ja ma jooksin järel (parim rasedusjärgne trenn! Ma kaalun tänu sellele vähem, kui enne rasedaks jäämist). Nüüd käib lastehoius ning ma saan jälle linnapeal nt poes käia rattaga, nii et pole vaja metsikult suhelda, aga kuna kunagi sai palju räägitud, siis pole probleemi.<br />Üritustel ka enam väga ei käi, poiss on hullhäbelik ning temaga on muid trikke, nii et võimalusel näitan näo, aga kui ei saa, ei lähe. <br /><br />Pikk tiraad, aga kokkuvõttes - stardipunkt ja algus määrab, eks ka paiga ja inimeste eripärad. Nt kuulsin ämmalt, kuidas linnakeses on oma kvartalis mitteväga omaks võetud üks vanapaar, kes siis, kui maja ehitas platsile, ei käinud kõiki kvartaliperesid ringiga tervitamas...ja see on senini kõigil meeles ja väga ei sõbrusta kõik selle prouaga. Meie käisime oma ringid nii minu Eestist tulekul, kui siis, kui kõrvalkvartalisse kolisime...pesupulbripakk näpus ja aga end tutvustama. <br />Parem on nii, et alguses mängid nende reeglite järgi, ja siis mingist hetkest hakkad oma soove/tõdemusi sisse pikkima. <br /><br />Lapsekasvatamise mõttes on väiksem koht veidi lihtsam, transpordi jama on (mul pole lube, Eesti oma ka mitte) ning osad asjad on nn all-linnas, nii et peab autoga minema, aga plusse-miinuseid kokkulüües, on vist väikelinnas/külas kergem. Eriti, kui laps on nn poolik, kõik teavad seda juba beebist alates ning teised lapsed ka käivad kõik samas lastehoius/aias ning liiguvad samamoodi koos kooli, nii et nt meie puhul on kuni põhikooli lõpuni sama grupp kindel. Keskkooli peab juba Matsuyamasse, tund aega auto/rongiga minema, eks siis on uued lood ja tuleb äkki juuksevärvi põhjendada, aga senini on hea, kõik teavad teda ja mind ka.<br /><br />Tuli pikk kommentaar!Maarja-Liis Omatsuhttps://www.facebook.com/maarya.liisnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-18672415626163177142019-01-25T20:51:28.979+02:002019-01-25T20:51:28.979+02:00Kusjuures kirjutades tulid sina mulle just meelde ...Kusjuures kirjutades tulid sina mulle just meelde ja ma mõtlesin, et huvitav, millega oled nõus, millega mitte...<br />Mul ämm rääkis ka, et "tänapäeva noorus" ei taha enam sellistel kogunemistel käia, kus nad end hästi ei tunne, "kohustuslikud" nomikaid kaasa arvatud. <br /><br />Linn versus maa... Ma olen tegelikult natuke unistanud, kuidas ma mingis Jaapani mägikülas elan. Kuidas seal on ilus ja õhku ja vana maja ja... Kui Kumano kodo rada kõndisin, siis läbisin mingit sellist linnakest, koolimaja oli mäenõlval, vaade täiesti hurmav. Mõtlesin, et selles koolis võiks küll väljamaalasest ingliskeeleõpsi rolli võtta. Tundub, et võiks olla kogukond ja idüll.<br />Aga siis tulevad meelde need hirmujutud, kuidas külades keegi sind omaks ei võta ja taga kiusavad. <br />Ei tea, mis on õige ja kus on tõde :D <br />Maarjahttps://www.blogger.com/profile/12461475524662364350noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-70006743064770639912019-01-25T12:51:46.088+02:002019-01-25T12:51:46.088+02:00Põnev lugemine oli, osade asjadega täiesti nõus, o...Põnev lugemine oli, osade asjadega täiesti nõus, osad on veidi teistmoodi, aga see loomulik, sest inimesed erinevad, paik Jaapanis erinev (väikelinn vs suured linnad) ja mõnes osas tundub ka, et äkki on viimaste aastate jooksul siin veidi (veidi, mitte palju) ka muutunud. Vähemalt mu mees räägib, et enam pole joomingud enam nii "vabatahtlikult kohustuslikud" jnejne, lapse kasvatamise osas on ka vabam, kui arvasin. Samas on see jälle seotud ehk sellega, et välismaalasele väga ei ütle.<br /><br />Eriti nõustun selles osas, et just, välismaalasena Jaapanis saad valida, kui palju reegleid järgid. Mina üritasin alguses suures osas järgida, aga eriti peale lapse sündi ja sellega seonduvat vähemat jaksu bullsh*t-i aktsepteerida, olen hakanud valima ning annan teada häälekalt, kui asjadega nõus pole, nii mehele :P kui ka laiemalt. Maarja-Liis Omatsuhttps://www.facebook.com/maarya.liisnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-78159306813374369312019-01-23T20:43:32.947+02:002019-01-23T20:43:32.947+02:00Tänu su hilisele kommentaarile meenus mulle, et ma...Tänu su hilisele kommentaarile meenus mulle, et ma ise unustasin siin kommentaaridele vastata, kuigi plaanisin. <br />Jaapanis on oma võlu ja on mingid asjad, mida ma imetlen ja igatsen. Aga laias plaanis rääkides eelistan ikka kindlalt Eestit. <br />Aga jah, USA ja Jaapan on ikka totaalselt erinevad paigad, mitte ainult sõna otseses mõttes teine teisel pool maakera, vaid kultuuriliselt ka. Eesti, jah, kuskil kahe vahepeal. Maarjahttps://www.blogger.com/profile/12461475524662364350noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-35584132191722635182019-01-23T20:38:20.074+02:002019-01-23T20:38:20.074+02:00Keeruline on Jaapan küll, aga teisalt, kui turisti...Keeruline on Jaapan küll, aga teisalt, kui turistina minna, võib jätta väga sügava positiivse mulje. Ma olen ikka palju näinud inimesi, kes on reisinud igal pool maailmas, aga ütlevad, et Jaapan oli kõige erilisem ja imelisem kogemus. <br />Ja eks minu Jaapani-kirjelduses ole peidus mingi doos isiklikku kibestumist ka. See pole mitte Jaapani, vaid ikka ainult minu probleem...Maarjahttps://www.blogger.com/profile/12461475524662364350noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-56857208682674296382019-01-23T20:36:30.491+02:002019-01-23T20:36:30.491+02:00Aitäh sulle! Aga jaa, Jaapanis on hullult palju as...Aitäh sulle! Aga jaa, Jaapanis on hullult palju asju, mis NL aega meenutab. Mulle on alati tundunud, et nii-öelda "rahvustemperamendilt" sobivad jaapanlased ja kommunism ääretult hästi kokku. Maarjahttps://www.blogger.com/profile/12461475524662364350noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-68680087778604988072019-01-23T03:04:26.211+02:002019-01-23T03:04:26.211+02:00Olen oma kommentaariga kuidagi häbiväärselt hilja ...Olen oma kommentaariga kuidagi häbiväärselt hilja peale jäänud, tahtsin juba kohe peale su postituse ilmumist maani kummardada, jaapanlase moodi =), ja tänada ja öelda, et mis mõttes pikk lugemine? Mulle jäi pigem lühikeseks!<br /> <br />Ja seda ka veel, et niipea kui olin lugenud su esimesi lauseid vastuseks minu küsimustele (#1 ja #2), sain aru, et ma tegelikult küsisin omaenda, USAs elaja mätta otsast. Et kui panna USA, Eesti ja Jaapan ühele, näiteks emotsionaalse kliima teljele, siis Jaapan jääb jah sinna külma otsa, USA sooja, Eesti kusagile keskele. Hekipügamist on USAs siiski vast rohkem kui Eestis =)<br /> <br />Ma ilmselt olin uinutatud su „Inspireeritud“ postitusest, selle põhjal jäi mulle mulje, et äkki eelistaksid elukohana Jaapanit. Et hea söök ja abivalmid taksojuhid jne. <br />Epphttps://www.blogger.com/profile/08807250210782624312noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-57208631909239736802019-01-12T23:13:51.982+02:002019-01-12T23:13:51.982+02:00Aitäh, nii huvitav lugemine oli!Aitäh, nii huvitav lugemine oli!siisikehttps://www.blogger.com/profile/08732361528590232523noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-32492456824664530482019-01-10T19:37:24.422+02:002019-01-10T19:37:24.422+02:00Väga huvitav lugemine!
Ja lapse esimese poolaasta...Väga huvitav lugemine!<br /><br />Ja lapse esimese poolaasta osas kirjutan kahe käega alla. Mis kaisus filmi vaatamine? Kui oli lapsevaba hetk, siis ainus, mida ma tahtsin, oli magada. Sellele aitas kaasa fakt, et uinumine ei võtnud üldse aega, kohe kui pea padjal, oli uni kohal. Anuhttps://www.blogger.com/profile/08944091579883949406noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-80451908974598176532019-01-10T15:40:26.415+02:002019-01-10T15:40:26.415+02:00Väga mõnus mölapidamatuse postitus. Kahju, et otsa...Väga mõnus mölapidamatuse postitus. Kahju, et otsa sai! Enehttp://tudengiraport.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-7181976164626399622019-01-10T09:12:23.177+02:002019-01-10T09:12:23.177+02:00Väga aitäh selle postituse eest! To-hu-tult huvita...Väga aitäh selle postituse eest! To-hu-tult huvitav lugemine on ja muidugi rõõmustab mind kui Aasia-põlgurit, et Sinu kogemus kinnitab minu raamatutest (Sinu oma kaasa arvatud) saadud muljet, et Jaapan on ikka üks hirmus keeruline paik. <br />reethttps://www.blogger.com/profile/08499837523769612306noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4479734126104548140.post-83523476259337949222019-01-10T08:09:16.087+02:002019-01-10T08:09:16.087+02:00Punkt nr 6 tõi mulle kohe meelde omaaaegse NL. Sam...Punkt nr 6 tõi mulle kohe meelde omaaaegse NL. Samuti koristasime ise klasse ja meil olid köögitoimkonnad_ katsime ja koristasime. Oli pioneeriorganisatsioon, kus tehti koos jne jne. ja tulemus oli samuti sama. Pigem ei oska meie põlvkond koostööd teha.<br /><br />see on huvitav teema, millest keegi võiks teha uurimistöö.<br /><br />Aga muidu kasutan juhust, et öelda, kuidas mulle Su blogi meeldib :)Indigoaalanehttps://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com