Mul on praegu kohv ja šokolaad, kuigi lugesin just Stephen Fry autobiograafiast terve peatüki pikkust ülistuslaulu sigarettidele.
Ma joon kohvi sellest tumepruunist savist kruusist, mille me Shyoga meeneks saime pulmapeo talust. Piimakohv pruunis savitassis maitseb hästi.
Ostsin Fry raamatu Soomes lennujaamast, sest seda oli ta kaanel nii hirmus ülistatud ja ta oli lennujaama raamatupoe edetabelis kusagil väga kõrgel ja kellele ei meeldiks Stephen Fry.
Ta kirjutab, et oli Tom Stoppardiga dinner party'l, kui üks ameeriklanna suitsetava Stoppardi poole pöördus.
An American woman opposite watched in disbelief.
"And you so intelligent!"
"Excuse me?" said Tom.
"Knowing that those things are going to kill you," she said, "still you do it."
"How differently I might behave," Tom said, "if immortality were an option."
Õnneks olen alles 64 lehekülge lugenud ja hoian end tagasi, muidu tipiks ümber veel terve hulga kuldseid tsitaate.
Ma huilgasin vaikselt (pinginaabri ees oli piinlik, ta ei saanud aru ja ma ei tahtnud seletada) kui nägin, et lennuki filmiprogramm on muutunud ja Woody Alleni uus"Midnight in Paris" nimekirjas oli. Nii mitu inimest on öelnud, et vot kui hea film ja viimasel ajal on ainus koht, kus end uuemate filmidega kurssi viin, lennuk. Ma ei tea, võib-olla oli asi selles, et see oli lennukis ja imepisikese ekraani pealt või selles, et ma ei olnud üleüleüldse maganud, aga no see ei olnud ju nii-ii hea film.
Minu kõrval oli austraallane, kes kohe entusiastlikult suhtluse üles võttis ja mina mõtlesin,et mis siis ikka ja kui ta ütles, et on 7 aastat Jaapanis elanud, siis ma mõtlesin, et hästi, ma tean, kes sa oled. Sa oled see, kes tuli korraks, siis armus jaapanlannasse, abiellus, lahutas ja nüüd jõlgub niisama. Aga panin puusse - ta oli see, kes abiellus ja sai lapse ja on endiselt abielus. Olin juba mingi küünilise nalja jõudnud teha ja nüüd hakkas piinlik. Aga noh, austraallane oli lennujaamas parajalt napsutanud, nii et vahet pole. Üritasime veel paar korda vestlust üles võtta, aga siis andsime alla ja ülejäänud 8 tundi eirasime üksteist.
Vahepeal öösel oli veel üks ebaõnnestumine. Stjuardess pakkus vett ja mina panin oma topsi täpselt austraallase telekaekraani ette (istusin akna pool, nii et kõik mu kohvid ja veed ja mahlad said kallatud austraallase pükste kohal) - no ja siis ma mõtlesin, et ma poole veevalamise pealt lahkelt liigutan oma tassi, et austraallane ekraani näeks ja siis stjuardess kallas natuke vett talle pükste peale.
VABANDUST VÄGA VABANDUST ütles stjuardess austraallasele, samal ajal väga vihase näoga mulle otsa vaadates - vähemalt lennukiöö hämaruses tundus nägu väga vihane.
Aga pulmapidu. Niikuinii keegi ei usu, kui ma ütlen, et see oli lihtsalt suurepärane. Igaüks ütleb, et tema pulm oli suurepärane, aga meie pulmapidu päriselt oligi. Sest et mul on lihtsalt nii suurepärased inimesed ümber.
Nüüd valmistame juba teist pidu ette. Kuidas inimesed üldse toime tulevad, kui neil ainult üks pulmapidu on, maivõi, ütlen ninakalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar