Eile oli ärkamisest alates tohutult vastik olla, kogu keha valutas, söögiisu polnud. Ei saanudki aru, mis viga ega teadnud aimata kust ja miks see vastik olek mulle peale tuli. Kraadisin, palavikku ka polnud. Käisime lõunaks väljas, suure vaevaga. Sho sõi, mina ei suutnud. Tulime tagasi, magasime kolm tundi. Ärgates kraadisin, ikka palavikku pole, aga voodist üles tõusta ka ei suuda ja pea lõhub valutada. Palavik oleks lahendus, aga kui seda pole, siis ei saa aru, et mis mul viga on ja ei tea, kuidas ja millal see paha tunne ära läheb.
Aga siis!
Sho tegi mulle jalatalla massaazhi ja siis käelaba massaazhi ja vaevalt oli ta lõpetanud, kui mul hakkas väga külm ja siis hakkasin juba palavikust vappuma. Algul oli 37.4, kohe varsti juba 38.8 ja nii edasi. Öö oli palavikuvõitlus. Sho ostis kõige maitsvamaid asju, sõin ainult grapefruit'i (greipi?). Hommikul langes palavik ja nüüd enam ei ole.
See selleks, aga ma olen endiselt vaimustuses jalatallamassaazhi imeväest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar