08.03.13

ülla-ülla

Tuli praegu tugev tahtmine öelda soomlastele aitäh, et nad ei ole meid kunagi vallutanud. See polegi nii elementaarne kui võiks arvata, arvestades kõiki teisi lähemaid ja kaugemaid maid, kes meist ikka tükikesi ampsata tahavad, maitsvad kringlid nagu me oleme. 
Aga Soome - kringel on otse nina all, aga neil on olnud tahtejõudu seda mitte käppida. 

Mul pole isegi tahtejõudu mitte süüa kõiki neid india maiustusi, mis Sho kaasa tõi.

Praegu tuli just telefonikõne, et härra Sholt on proua Maarjale lilled üle anda, kas ma olen kodus ja siis tuli tulbikimp ukse taha.
Ossapoiss, ma arvasin, et mu naistepäeva kingitus on kõik need asjad, mis ta eile saabudes Indiast kaasa tõi ja et ta ehk ei pea meeles minu mõni päev tagasi tehtud viisakat vihjet. 
Ütlesin nimelt, et ta peab valima vähemalt ühe kahest - kas 14. märtsi ehk White Day, mis on mõeldud selleks, et mehed naistele kingitusi teevad - või 8. märtsi ehk naistepäeva, mis on ka selleks mõeldud. 

Ma olen ikka parim eksemplar - esitan ultimaatumi ja kohe unustan ära, et siis hiljem siiralt üllatuda, kui lilled uksele tulevad. 

Ma muide olin õudsemalt õnnelik nende kommentaaride-märguandmiste peale paar postitust tagasi. Nii et lihtsalt vihjan (et siis ära unustada ja jälle rõõmsalt üllatuda), et ootan elevalt ikka uusi kommentaare. 


3 kommentaari:

  1. Mina loen kah kogu aeg :) Aga mul pole tavaliselt kombeks kommenteerida. Ei midagi isiklikku. Aga sinu blogi teeb alati tuju heaks ja raamatut ootan ka.

    RR

    VastaKustuta
  2. Tšau, Maarja!
    Ikka loen ja iga lugu on pidupäev ja vahet pole, kas Luksis või Tallinnas :)
    Tegelt ka, mul on nii rõõm, et Sa kirjutad!
    Sooje tervitusi!
    I.

    VastaKustuta
  3. Tere, RR :)

    Ja Sind, I. ootan endiselt külla! :p

    VastaKustuta