04.11.14

nina püsti

Eile mängisime lauamängu, kus on robotid, kelle käike tuleb viis korraga programmeerida. Joonas ja Kerli kinkisid selle Shole sünnipäevaks. Nädalavahetusel oligi kõigepealt Kerli sünna ja siis Sho oma. 
Ma olin igas mängus kaotaja, pea-aegu vähemalt. Eile sain ka esimeses mängus haledalt, teises jäin kehvaks keskmiseks, mis oli mu jaoks uus tipp. Ma arvan, et ma lihtsalt olen rumal.

Aga sellegipoolest oli mu nina eile ja täna nii püsti. Vaadake, 100 like'i, kõige magusamat valuutat, mida Y-põlvkond tunnistab. Sisuliselt ühe ööpäevaga. 

Kerli tegi meile robotimängu kõrvale võileibu, need olid kõige paremad ja ma mugisin sellise mõnuga, et oi-oi-oi. Vorst ja kurk lõhnasid nii hästi ja ma olin õhtusöögi söömata jätnud. 
Joonas: miks?
Ma: mulle ei maitsenud see toit, mis ma Shole valmistasin. 

Ütlemise hetkel sain aru, kui traagiliselt see kõlab. Aga tegelikult oli okei söök. 

Sho rääkis sünnipäeval emaga telefonis päris pikad jutud eesti keeles. Sisuliselt, et aitäh õnnitlemast, aga tal on kodutööga kiire. Nii nummi. Ema ütles pärast: super! 
Täna käis ta jälle eesti keele tunnis ja siis kirjutas mulle FBs: 
ma annan sulle nõu, kuula!
mine arsti juurde
enne kui

Ja nii edasi. Rääkis, et hambaarstile tuleb minna. Mul on ige nati valus, sest tarkusehammas lollitab. Aga pole midagi hullu, korra enne oli ka, aga läks valdavalt tänu suuvee ohtrale kasutamisele üle. 

Igatahes arvasin, et nad jälle arutavad eesti keele õpetajaga meie koduseid asju, aga teema olla juhuslik.
Aga ükspäev oli küll nii, et Sho luges eesti keele vihikust mulle ette: ma lähen registreerin ennast tallinlaseks. Ma teen seda ise. Ma ei vaja registreerimiseks oma abikaasa abi.

Sho vanemad saatsid meile Jaapanist paki hea ja paremaga, nagu pildil olev soe-soe kamps ja magustoit, mille kallal naudisklen.
Ainult, et kuna unustasime neile öelda, et nad paki väärtuse väga madalaks kirjutaks, hammustas toll meid "pakisaaga" ootamatu puändina ikka pepust. Ma üldse ei taha öeldagi, kui palju maksime.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar