Olen paar kuud järjest mitu korda päevas sadu kordi uuesti ja uuesti Luukale karujõmmi unelaulu laulnud.
Ühtlasi olen selle karujõmmi peale väga palju mõelnud.
Mõmm-mõmm, nutab karujõmm
Mul on sellest karujõmmist nii kahju. Kujutan nii hästi ette, kuidas ta üksinda nutab.
Olen nõnda unine, mõmm-mõmm
Ja ma saan nii hästi aru, mis tunne see on, kui oled tohutult unine, aga ei saa magama jääda, sest
memm on läinud maasikale ja taat on läinud vaarikale.
Esiteks, nii vastutustundetu on jätta väikest karujõmmi järelvalveta. Seejuures veel uneajaks. Kui karujõmm pole veel õppinud ilma unelauluta magamagi jääma.
Teiseks, see peab olema mingi vana-vana laul, sellest ajast, kui emad-isad põllul olid ja lapsed ise kuidagi kasvama pidid. Praegu oleks see lastekaitse-juhtum.
Kes mul laulaks ää-äh,
Magama nüüd jää-äh.
Nii palju on maailmas lapsi, kellel pole mitte kedagi, kes neid unne suigutaks ja nad on nii üksi.
Siis tuleb see mesimumm. Kasvatusteaduste viimastesse arengutesse pole ta süvenenud, sest alustuseks ütleb mumm karujõmmile, et ta on rumal...
Samas on ta kindlasti läbinud gestaltteraapia kursuse ja teatab karujõmmile, et ta peab endale ise laulma.
Minu psühholoog küsis ka kunagi, et mis sa tahad, et inimene X või Y sulle ütleks. Ma siis ütlesin, et tahan kuulda julgustust, et kõik on hästi. Psühholoog ütles: aga miks see sõnum peab tulema kellegi teise suust? Miks on teise inimeses sõnadel su jaoks suurem väärtus? Sa ei pea selles osas teistest sõltuma. Ütle endale ise asju, mida sul on kuulda vaja.
Sama ütleb mesimumm karujõmmile - kui on vaja laulu, laula endale ise.
Siis toob memm maasikaid ja taat vaarikaid. (Mmmm, vaarikad on nii maitsvad. Tahaks praegu vaarikaid - mõtlen iga kord, kui laulus sõna "vaarikas" ütlen.)
See on vist sõnum kõikidele lastele, kellel on tunne, et vanematel nende jaoks aega ei jätku. Vanemad on ära sinu heaks - et sulle vaarikaid ja maasikaid tuua.
Siis karujõmm laulabki endale. See on nii tubli, kuidas ta end kokku võtab. Aga nii kurb vaatepilt ka: pisike karujõmm üksi endale laulmas.
Kuna muud ei oska laulda, laulab sellest, mis meelel: olen nõnda unine, aga laulan ise ää-äh ja jään ise magama.
Ja siis väike karupoeg uinubki.
Mjah, ühesõnaga olen karujõmmi laulu peale mõelnud.
Mul on samuti karumõmmi laul põhiline, aga lapse vähema traumeerimise nimel on kogu tekst mõmm-mõmm'iga asendatud. Muidu hakkab mul endal kurb karumõmmile mõeldes ja kunagi hakkab Oscar kah aru saama, et keegi on magama jäädes õnnetu.
VastaKustutaLastekaitse asjus - kuna ma töötasin Eestis elades keerulistest peredest pärit lastega ja tegin lastekaitsega palju koostööd, puudub mul eriline usk sellesse, et lastekaitse midagi ära teeks. Iga kord kui kuulen kedagi mainimas, et "teatab lastekaitsesse", muigan kurvalt, sest suure tõenäosusega ei ole sealt mingit abi ega tulemust oodata.
Veel lastekaitse asjus - just täna lugesin (Eesti) beebigrupist, kus arutati, kuidas kuumade ilmadega lapsed magavad, et üks ema sõidab niikaua autoga ringi, kuniks lapsed (paariaastane ja kuuekuune) magama jäävad, pargib siis auto ära, jätab mootori käima ja konditsioneeri tööle ning läheb randa päikest võtma. Lapsed jäävad üksi autosse. Töötavasse autosse. Selle 2-4 tunni jooksul minevat küll omajagu kütust, aga - tsiteerin - "see on minu aeg - las läheb!"
Minu tähelepanu äratas see, et ainult ÜKS grupiliige julges sellise teguviisi ohutuse kahtluse alla seada, teised ei paistnud selles midagi imelikku leidvat. Kõnealune ema on juba nädalaid niimoodi 2-4 tunniks oma lapsi üksi autosse magama jätnud ja keegi möödakäijatest ei ole samuti huvi tundnud (ilmselgelt). Kurb.
Kanadas helistaks esimene möödakäija politseisse ja lööks autol akna sisse, et lapsed välja päästa. Ja laste tagasisaamiseks peaks ema omajagu tööd tegema, sest siin on lastekaitsel tõsi taga ja seadused karmid.
Torontos (ma pole kindel, kas kusagil mujal ka) on seadus, et üle 5 minuti ei tohi automootor tühjalt sees olla.
KustutaNii kurb, et ei oska midagi öelda :(
Kustutaja siis veel selle laulu viis! algus on väga hea, aeglane, unelaululik, laps juba hakkab ära kukkuma, ja siis järsku: SUMM-SUMM-SUMM-SUMM! mul isegi ei ole endal lapsi, aga lugematu hulga põngerjaid olen selle mesilasesalmiga üles äratanud (noh... kolm võibolla, või viis ehk:)). siis õppisin seda ka esimese ja kolmanda salmi viisil ja tempoga laulma ja siis üldse vahele jätma, sest kellel seda targutavat mesilast sinna ikka vaja on.
VastaKustutanüüd kui vahel harva läheb vaja unelaulu, laulan "viire takka" ja kujutan ette, et olen liisi koikson.
TÄpselt! Unustasin seda mainida, aga mul sama lugu. Algul laulsin SUMMSUMMSUMMM!!!!! ja mõtlesin, mida f..... Aga siis hakkasin hästi meloodiliselt laulma summmm sum summ.
KustutaVahel laulan kogu laulu kolmepeale taktimõõdus. See teeb ka leebemaks asja.
heh, mina jätsin alati nutu osa välja, sest see tegi kurvaks :) ja summ-summ osa laulsin samamoodi rahulikult ja aeglaselt - et uinutaks! tihtipeale muidugi leiutasin üldse omad sõnad. Aga mingisuguses vanuses laulsin ma kümneid korda päevas pojale "tuulevaiksel ööl" ja poja laulis kaasa: veel ja veel ja veeeeeel :)
VastaKustutaNii ilus lugu, aitäh Sulle:) Minu laste lemmik oli "Kes küll laulab unelaulu, linnupojale...Linnupoeg jääb ise tudule...Kes küll laulab unelaulu jänkupojale, jänkupoeg jääb ise tudule..." ja nii laulsime kõik loomad/linnud läbi kuni lõpuks tuli "kes küll laulab unelaulu, meie "lapsenimi", ema laulab "lapsenimi" magama..." Aga kui nüüd mõelda, siis see on ju sama kurb, nagu mõmmi unelaul, sest kõik loomad peavad ise magama jääma. Nuuks. Meie lastel on ikka vedanud!
VastaKustutaMina laulsin mõned korrad isegi oma teismelisest tütrele "Mina ei taha magama jääda..." Tütarde kinel lemmik. Mõmmi laulu laulsin ka, kui nad päris pisikesed olid, aga sellest polnud nad suurt vaimustuses. Nüüd, mil hoian ühte 2-aastast neiut, siis on huvitav näha, kuidas ta ise endale laulab :-) Ma pole ühegi lapsega seda veel näinud (mitte et mul palju kogemusi oleks). Üks kord on eriti meeles, kui jäin tugitooli silmad kinni istuma ja ootama, et ta uinuks. Ta siis ümises endale laulu ja vahepeal vaatas minu poole, teatades: tädi tudib :D
VastaKustutaMa kurba osa laulust välja ei taha lõigata. Lõpuks ikka õpetlik lugu sellest, kuidas endaga ise hakkama saada. Lapsed peavad niikuinii kõiki emotsioone ja nähtusi tundma õppima.
VastaKustutaVõi noh... "kõiki" on nüüd liialdus. Aga kurbuse eest peitu ei poe.
VastaKustutaMa asendan sõna rumal totuga, on nagu natuke leebem. Ja vahel lisan muid loomi ka: näu-näu laulab väike kiisu, auh-auh laulab väike kutsu.
VastaKustutaMuidu on jah kurb laul, aga minu laps on selle saatel kenasti ise uinumise ära õppinud :)
Lugeja M.