mis on õige (muusika, mõte, lugu...)

Ma ütlen teile, mis on maailmas valesti: inimesed ei võta mitte mingit vastutust oma sõnade eest. Mängleva kergusega. 

Kui tahad karjaga kaasa joosta, siis see on põhiline trikk. Ütle ükskõik mida ja kui pärast aru päritakse, ütle midagi muud. Mida iganes, lase suul käia lihtsalt. 

Usapresident on muidugi selle nähtuse groteskne oranž maskott. Aga see on nagu epideemia. Metsikult nakatunuid.

Nii palju siis maailmavalu rubriigist. 

M. tegi väärika sammu. Tal oli eesti keele tund. Kui ta kohale jõudis, siis osad õpilased ootasid maja ees, nendega suhtles mingi mees, kes kohe plehku pani. Õpilased kõik kivistunud nägudega. Selgus, et kui nad rääkisid mehele, et õpivad eesti keelt, siis mees ütles neile, et ärge õppige, pole mõtet. Meil pole teid vaja, minge oma kodumaale tagasi. 

M. ei jätnud asja sinna paika. Mees oli läinud lähedale raamatukokku ja M. läks talle järele. 

Tervitas, ütles: ma tahtsin näha, mis mees te selline olete. 

Mees paistis sihuke arg ja ehmunud.

M. ütles mehele, et tema õpilastel on kõigil siin töö, nad maksavad makse, et mees raamatukogus tsillida saaks. Vestlesid natsa. Viimane argument mehe poolt oli, et tulevad ja võtavad Eesti naised ära. 

Võib-olla polnud tegu kõige viljakama väitlusega ja suva see, mida mees täpselt arvas.

Immigratsioonipoliitika kohta on erinevatel kodanikel erinevad vaated ja neil on see õigus. 

Kui sul on mingi raudkindel veendumus, milline riik või ühiskond või elu olema peaks, siis mõtle välja, kuidas sa oma eesmärgi saavutad ja siis tegutse, mitte ära tülita tänaval võõraid. 

Ja kui tülitadki, siis hea alguspunkt oleks julgeda fakin seista oma sõnade eest, mitte ära joosta. 

Muuseas mitmed M.'i õpilased fännavad Nublut. M. kirjutas Facebooki, et nad teda kuulavad ja keegi kirjutas kommentaariks, et miks, see on nii labane, pole üldse muusikagi. Nii kahju, et inimesed ei tea, mis on õige muusika. Miks ei võiks regilaulu kuulata, oleks õigem viis eesti kultuuriga tutvuda.

Ma ei kirjuta pea kunagi Facebooki avalikke kommentaare, aga tundsin, et nüüd ei saa vaiki olla. Kirjutasin, et minu lemmik read on 

Sa oled kuum nagu rand 

Nagu Paralepa rand

Nagu Paralepa rand keset juulit

Tegelikult pole asi vist Nublus, vaid selles, et keegi otsustas nii veendunult öelda, mis on ja mis ei ole ilus muusika. 

Umbes et kui pole paaniflööt, harf või Mozart, siis kohe kriibib kõrva. 

(Oot pean vahepeal Luukaga ühe tantsu Öölapse saatel tegema.)

Iva on selles, et muusikat on igasugust. Jätkub nii kõrgele kui madalale laubale, pööblile kui eliidile. 

Ma muidu olen vist suuremalt jaolt kõrge lauba muusika kuulaja, aga millalgi olin pöörane Rihanna Workworkwork-fänn. Ja te muidugi teate mu gängstaräpi-perioodidest.

Ilus-muusikast meeldib mulle praegu meeletult Punch Brothersi "Julep". 

(Oh jah, pean jälle pausi tegema, et Julepit kuulata ja vaadata. See live on üle ootuste võluv.)

Samas on palju lugusid, mis on mu meelest väga ilusad, aga no nii igavad, et ei kannata kuulata. Sellised ära lakutud lood. Ei oska ühtegi näidet hetkel tuua. 

Mu meelest on väärtus, kui oskad ujuda igasugustes vetes, leida ühist keelt erinevate inimestega, nautida kõiksugu loomingut. Ma ei ütle, et iga looming on võluv ja iga inimene veetlev.
Aga kui miski-keski seda on, siis tuleb märgata. Vaja on omaette oskust, et ära tunda võluvad elemendid, leida üles veetlevad nüansid. 

Ise püüdlen ka selles suunas. Muusikas ja elus üldse. 

Kui nüüd mõtlema hakata, siis täitsa imelik lugu: vanasti ma häbenesin, kui mulle midagi "lihtrahvalikku" meeldis. Nüüd on teistpidi. Mul on piinlik rääkida, kui mind miski intellektuaalne või... ma ei tea... targa inimese jutt kõnetab, näiteks. 

Olen vist ka mõjutatud sellest anti-intellektualismi lainest, millest nüüd räägitakse. Tulevad ja hakkavad targutama, eks. Peavad end ei-tea-kelleks.

Paaniflööti ma muidu vabatahtlikult ei kuula. Mitte-nii-sujuvalt lapsekasvatuse teemadele üle minnes, siis tutvusime millalgi siin Montessori mõttemaailmaga, isegi hankisime Luukale montessori-riiuli. Rahvakeeli lihtsalt riiuli. 

Montessori jutt tundub suuremas osas õige ja hea, nii et me siin ka mingil määral mõõdame oma käitumist tema mõõdupuuga. Aga kaks asja...

Esiteks, et lapsel peaks laskma kuulata ilusat ja harmoonilist muusikat, "näiteks harfi". 

Jaaa... aga... Nublul on hea biit.

Teiseks, lood.

Lapsele peaks pakkuma raamatuid, mis räägivad reaalsest maailmast ja realistlikult. 

Sellised, kus "hiiremamma ütleb hiirepojale..." ei sobi, sest tegelt hiiremammad ei räägi oma poegadega inimkeeli.  

Seletatakse seda umbes nii, et lapsele on reaalse maailma asjad veel piisavalt maagilised ja põnevad, pole vaja ekstra maagiat tekitada. 

Ma saan justkui nagu aru, aga... aga ei.
Heh ma ei saaks oma isa muinasjuttegi lapsele ette lugeda. Mis mõttes tüdruk kõnnib laes? Luukas, loe parem Newtoni elulugu. 

Olen seda postitust juba mitu tundi kirjutanud, Luukas on tähelepanu tahtnud (ja süüa ja mida kõike veel need tülikad väikelapsed nõuavad). Vahepeal panin ta magama. Enne und ütles ta selge sõnaga mulle emme. Ja veel emme ja emme.

Ütlesin: aga issi? Issi.

Ütles: kass

Paar päeva tagasi ütles ta aitgnäh, kui talle asju anda, aga nüüd on see sõna juba möödanik. Vaatame, kaua "emme" kestab. 

Kuigi, teate, see sõna kõlas ta huulil nagu muusika. 

Sho on õpetanud talle nüüd sõna Miki. Mu meelest strateegiliselt täiesti kasutu, oleks võinud vähemalt "neko" õpetada. Tal on veel tuhandeid sõnu maailma tähistamiseks vaja, aga nüüd ta teab ühe asja kohta kaht sõna. Selle asemel, et juba teada kaht sõna kahe asja kohta. Hullem veel, ta peab õppima Miki kohta "neko" ka ütlema. See juhtub lähiaajal ja siis ta teab kolme sõna ühe asja kohta. 

Kui seda rada minna,  õpetame juba järgmisena "ema", "okaasan", "mama", "mamma", "mamps", "mutt"... 

Tahtsin veel südame häälest rääkida, aga ei jaksa.
Ütlen hoopis lõppu, et jäin podcastiga ajahätta. Lubasin iga kuu, aga oktoober lõpeb liiga vara. Vestlus tuleb igatahes mu vennakesega, hoidke alt.

Teine asi, riputasin podcasti iTunes podcastidesse üles, nii et näiteks kui teil on iphone, saate Podcasti äpist otsida "maarja podcast" ja peaks tulema.
Kuidas Androidi kasutajad tavaliselt podcaste kuulavad? Kui on mingi hea koht, kust teil mugav kuulata oleks, võiksite märku anda. Kohe riputaks sinna.

Seekord sellised lood. Lõppsõna ei oskagi öelda.

Aa, ei, üks lugu veel. Eile kaotasin rahakoti ära. Tondi jaama kandis. Olin kurb, aga mõtlesin, et inimesed on head ja mu isikuandmed kõik rahakotis, nii et äkki saan ikka tagasi.
Paar tundi hiljem tuli kõne Kristiine keskuse turvamehelt, et rahakott dokumentidega nende käes. Täitsa imeline, inimesed ongi head ka.