13.07.11

nii kuum on tunne

Ma olen teinud kaks olulist avastust seoses tapva kuumusega.
Esiteks: kui sa ei püüa paaniliselt eirata fakti, et sa higistad ja otsustad hoopis, et üleni higimärg ongi su normaalne olek, kui viibid õues üle paari minuti, siis sa enam ei ärritu, enam ei hingelda. Ja hingeldamise vähenedes on juba parem olla. Tegelikult on parim praktiseerida seda trikki, et keelad oma eluressursid mõttes 80 protsendi peale. Kujutad ette, kuidas su süda lööb aeglasemini ja sa hingad vähem.
Muidugi kogu Tokyo-piirkond on pidanudki oma ressursid umbes kaheksakümnele prossale keerama. Miks mitte jääda solidaarseks ka oma organismi siseselt.

Teiseks: kuigi kodus tundub 26 kraadi õhukonditsioneerist vahel ikka väga jahedana (ja ühiskond eeldab sinult hoopis, et sa seda 28kraadise "jaheduse" peal hoiaksid), siis ei tohi unustada, et ka selles temperatuuris võib su füüsis üles ütelda. Muidugi ma tulin trennist ja olin väsinud ja nii, aga siiski olin juba märkimisväärse aja koduses jaheduses viibinud, kui ühel hetkel avastasin püsti tõustes, et kõik käib ringi ja siis kui istuda püüdsin, siis prantsatasin maha ja siis veetsin ühe ei tea kui pika aja pool-istukil, ühest küljest justkui püüdes püsti saada või mingit tagasakaalu hoida, aga teisalt - und nähes.

Üks hetk ärkasin nagu üles, et misasja ma teen nagu, misasja ma teen. Siis tõusin püsti ja läksin mõneks ajaks voodisse tukkuma.
Sellised seiklused.


1 kommentaar:

  1. eesti suved on mindki treeninud, ja kuumadel aegadel olen selgeks õppinud selle sama - higi on minu sõber! :D

    aga faking ära end seal trenni ja temperatuuri vahel balansseerides segi ela, eks :)

    VastaKustuta