17.08.11

sellised me, siilid, oleme

Ema ütles, et ma peaksin kindlasti blogis ära mainima, et mu unenäod on läinud taas normaalseks. Pärast kaht naise-und oli kolmas öö õnneks tavapäraseid maavärinaid täis. Kergendus.
Eelmise nädala neljapäeval vastu reedet tegelikult tundsin üle tüki aja maavärinat. See oli öösel kolme ajal, kui me olime taas üht külalist võõrustanud. Sedasama, kellest eelpool nati juttu. Ta oli ilus poiss, ta ripsmed ulatasid ninaotsani ja ta oli pikk ja musklis. Vaatasin poissi, vaatasin oma sõrmust, vaatasin poissi, vaatasin taas sõrmust. Kerge nukrusevine tuli peale. Hihii, mitte seepärast, mis teie ette kujutate. Et vot kus lugu, mul on sõrmus sõrmes ja ma ei saa pikkade ripsmetega poisiga sebida. Aga hoopis üllatusnukrus, et poiss on minust ainult paar aastat noorem, aga sõrmus paneb me vahele justkui veel viis kuni kümme.
Poiss rääkis, et ta oli märtsi maavärina ajal mingis kõrghoones, 60 meetrit maast. Ja ta tõsimeeli arvas, et sureb ära. Kõik ta ümber kukkus sodiks. Peaasi, et ma aknast välja ei kukuks, mõtles. Pilvekad ju kõikusid hirmsat viisi. Keegi teine rääkis mulle millagi, et ta oli maavärina ajal vaadanud kõrgeid maju. Need olla suurest kõikumisest peaaegu et omavahel kokku põrganud.

Aga siis, kolme aegu, kui nemad juba magasid, mina veel mitte, värises voodi, värises tuba. Täna, mingi pool tundi tagasi, oli ka maavärin. Vähemalt nagiseb me uus kodu palju vähem hirmuäratavalt kui mu vana korter. Ja esimesel korrusel on hea elada.
Aga meil käivad pidevalt külalised. Ma olen valjul häälel teada andnud, et ma tahan külalisi, ükskõik kui palju ja ükskõik millal. Osaliselt on see suur külalislahkus, mis mu põues pulbitseb, seotud puhtalt põnevusega uusi inimesi kohata, suhelda. Teisalt on see kõige labasem sõbrakerjamine.
Shyo on seda sõna-sõnalt võtnud ja paar korda on ta koos külalisega koju sadanud kell 2 öösel.

Aga see on ikka tore. Siis ma ärkan üles, pea sassis, aga külalised tavaliselt toovad kaasa jäätist ja siis tuleb üks öine jäätis ja kohv.
Ja Shyo sõpruskond-tutvuskond on põnev. Eile käis külas tema parim sõber põhikooli päevilt, esimene külaline, keda olin varem ka kohanud.
Ma ei tea, kuidas jutt sinna läks, sest meil ausõna oli ka paremaid vestlusteemasid, aga igatahes sain taas targemaks jaapani poppkultuurist. Jaapanis on nimelt grupeering alaealisi tüdrukuid, kes poolalasti mangade kaanel poseerivad ja kes aeg-ajalt mõne hittlauluga välja tulevad. AKB48 kutsutakse neid ja ma oletan miskipärast, et neid on nelikümmend kaheksa tibu. Ma tean neid küll, kes ei teaks. Aga polnud kunagi nende muusikavideot näinud. Võrdlesime tibukesi Vanilla Ninjaga - et kuidas on võimalik õige produtsendi abiga null-tasemest hitiks tõusta. Muidugi AKB48 puhul on laulul asjaga üldse vähe pistmist. (Muide ühes secondhand CDpoes sattus mulle juhuslikult pihku Vanilla Ninja album! Ma olin üllatunud,väga üllatunud. Aga mitte nii üllatunud, et CD ära osta.)
Igatahes, Shyo ja ta sõber valgustasid mind. Ma vaatasin seda, suu ammuli. Kuidas võib midagi nii hüpernunnut vaadates tunda end nii räpasena? Kes on see kuri geenius, kes midagi nii sala-perversset suutis leiutada? See video on omamoodi täiuslik. Vaadates tekib tunne, et nemad pole midagi valesti teinud, aga mina ise olen rõve räpane vanamees.

Lõpetuseks, lubage, kiitlen natuke.
Meie külalised ütlevad, et nad muutuvad me juures õnnelikuks. Kuulen seda juba nii tihti, et arvasin, et tegu on mingi viisakusväljendiga. Aga ei. Lihtsalt sellised me, siilid, oleme - õnnelikukstegevad.


5 kommentaari:

  1. Neojaponisme'is oli kunagi AKB48 enigmaatiliste multitalentide kohta huvitavat lugemist, kus räägitakse muu seas ka tollest kurjast geeniusest: http://neojaponisme.com/2010/12/09/2010-k-idols-vs-j-idols/

    Näib nii, et sama härrasmees on vastutav ka näiteks niisuguse 1980ndate muusikalise šedöövri eest: http://youtu.be/aBu5iIivCqo

    VastaKustuta
  2. The nerd blogs, however, have been confused that AKB’s Itano Tomomi has turned into a full-scale babe. It must be plastic surgery, they exclaim, not understanding the basic biology that 19 year-old women just tend to be more attractive than 12 year-olds.
    HAHAAA :D

    Hea artikkel, t2nan viitamast!

    VastaKustuta
  3. Su blogi teeb mulle head. Aitäh :)

    VastaKustuta
  4. Oi, kui tore oli see kiitlus Sul postituse lõpus! :)

    Sellega meenub, et G.Aarma ütles, et kui on lapsed juba, siis peaksid ema-isa iga poole tunni tagant kodus kallistama - sest siis lapsed tunnevad end õnneliku ja kaitstuna kodus. isegi, kui nad ei näe, et kallistatakse.

    küllap te KALLISTATE :)

    hea meel oli ka näha, et Hella on siia sattunud!

    VastaKustuta
  5. Mhmmm ma olen Shyole Aarma jutust juba ammuilma teada andnud. Nõudlikult :)

    VastaKustuta