raporteerin Mumbaist

Nyyd saan ehk kaks lauset pikemalt kirjutada.

Lihtsalt, et Mumbai on kreisi. Youtube'is on, teate, mingid videod ideaalmaailma ristmikest, kus puuduvad valgusfoorid ja autojuhid peavad enda ymber ise vaatama ja on h2sti ettevaatlikud.

Mumbai ongi selline, ainult et siin on veel grammike vabadust lisatud - puuduvad s6iduread, igayks s6idab seal, kus talle parem tundub. Heal juhul teistega samas suunav66ndis. Ja keegi pole h2sti ettevaatlik.

Ja siis nad tuututavad koguaeg. Annavad m2rku, et ma olen siin, ma l2hen sinust nyyd m66da, t6mba koomale jne.

Ja siis on inimesed, massiliselt inimesi, kes yletavad teed yksk6ik kus yksk6ik millal. Rahulikult, tuututamisest h2irimatult.

Koerad, lehmad. Ma praegu olen Abhay kodus ja kuulen aknast ammuuu. Karjakesi muu muu ammuu.

Kohe kui lennujaamast v2lja astusime, oli tuut tuut tuut tuut tuuuuuut. Abhay tuli meile vastu, v6tsime takso ja j6llitasime suurte v2sinud silmadega, kuidas juht muudkui teistega v6idu tuututas ja man66verdas. Siis me l2ksime hotelli ja hommikul vaatasime aknast, sest hotell oli otse rannal, kuidas koerad m2ngisid, kuidas inimesed m2ngisid kriketit, jalgpalli. Jalutasid, tegid seda-teist.

J2rgmise 66 olime selle instituudi k2mpuses, kus Abhay t66tab. See on terve suur linnaosa, piiratud ja oma piiripunktiga, sest see on valitsusasutus ja igayks ei saa. Ja t2itsa l6pp, see on nagu Tsukuba. Roheline, vaikne.

Kogu selle kaose keskel asub m6ni kaubamaja, kuhu sisse saamiseks tuleb turvakontrolli l2bida.

Ja siis on Gucci, Prada, Bodyshop, k6ik l2igib. Seal oli yks tore pood, me ostsime mulle kaks churidaar'i. (Sujata, Abhay naine ytles mulle just t2ht-haaval selle s6na.) See, kus on kottpyksid ja yrp ja pikk sall yle 6lgade.