mängurobotid

Ma söön kahe suupoolega toorest kala. Lõhe on nii maitsev, ma ei või. Aga kui mõelda, et see on siiski toores ja kala, siis läheb isu ära.

Ükspäev (üleeile) käisin juuksuris. Nii kohutav, kui pead inimestega rääkima. Juuksur oli noormees, fäänsi soengu ja kaabuga, moekalt liiga pisikese pintsakuga jne.

Lõikas päris kenaste.

Ennemalt ma käisin ühes kohas, kus Sho ema alati käib. See oli väga suur, ühes kaubamaja kõrgemas korruses. Seal on spets inimesed, kes tegelevad ainult juuste pesemisega, näiteks. Hambad ristis ootavad, kuni nad saavad juuksekammijaks (sellist auastet vist ikka ei ole, aga igatahes kammis mu juukseid keegi teine enne, kui päris inimene lõikama tuli) ja ma ei tea, millal nad lõpuks käärid võivad kätte võtta. Pisikeses salongis on muidugi teine lugu.

Täna käisime Sho emaga lõunatamas ja siis vahetasime poes välja jubina, mis raamaturiiulit maavärina ajal kinni hoiab. Ostsin varem liiga pikad, nüüd sain lühemad. Ja siis vaatasime saiategemismasinaid.

On sellised. Ma ei tea, has Eestis ka on. Aga et paned jahu ja muu sisse ja siis nelja-viie tunni pärast võtad saia välja. Aga paistab, et sel pole ikka mõtet. "Rukkileiba saab osade masinatega teha küll," ütleb müügimees, aga ta ei tea, mida ma rukkileiva puhul silmas pean. Ma ei pea silmas, et paned rukkijahu ja tulebki. Parem oleks osta korralikum ahi, arvan ma.

Sho ema ütles, et me Shoga peaksime ümber maailma reisima minema. Ta armastab merd ja laevu ja ülikooli ajal oli ta mere-elukate uurimisega seoses kolm kuud kusagil lõunamaisel merel. LõunaMAISEL merel, hihi. Tähistaevas, päikseloojangud ja -tõusud....

Ma ütlesin, et käin Shole pidevalt peale selles asjas, et maailma on vaja minna.

Sho on muide LA's. Ämerikas tööreisil. Ta just ütles, et üksinda on päris igav olla. Daaaa, ütlesin ma vastu.

Aga ta on sealsamas, kus Whitney ära suri, kus Grammyisid jagati ja kus toimub poolte telesarjade tegevus. See on nii absurd - kui mul on teisipäev kell kaks päeval, siis temal on esmaspäev kell kaheksa õhtul. Ta on lihtsalt nii ajast maas! Ta ei tea üldse, mis maailmas toimub, kõik tuleb talle päev hiljem.

Ta ostis kuus (6) Keepon'it, sest nad olid soodukaga. Ikka töö asjus, aga kui poleks soodsalt saanud, oleks kaks ostnud. Üks jääb koju, paar jäävad tööle, ühe ta plaanib lahata ja ülejäänud kellelegi kingiks. Aga kõigepealt tuleb koju, tuleb tantsupidu.

Niisamuti vajab ta tööasjus seda nunnut hülgepoeg-robotit, kes sügamisele reageerib. "Kimo-kawa" on see sõna - sõnadest "kimochi warui" ehk "ajab südame pahaks" või "rõve" ja "kawaii" ehk "nunnu" või "armas".

Ta juba tellis selle endale tööle, aga ma loodan, et ta toob hülge koju mulle mängida vahepeal. Teraapia korras, kui ma agressiivseks muutun.

Selline on minu suurepärane abikaasa.