Ma kuulasin nii kõriauguni tuhat korda Alt-J lugu "Tessellate" et nüüd lõpuks tüdinesin ja mulle hakkas meeldima selle Mumford and Sons'i versioon. Kuigi Alt-J originaal on ikka ka haigelt hea.
Ma ei saa, ma olen nüüd segaduses.
Essa on vist originaali stuudioversioon. Tessa on Mumford & Sons live'is ja kossa on nemad ise live'is.
Facebookis keegi kirjutas oma kogemuse, kuidas teda oli palutud kvartetiga mängima rikaste üritusele, lausa 7 tundi ja ilma puhkuseta. Aga asja orgunniv tädinz arvas miskipärast, et muusik töötab puhtast rõõmust ja raha ta ei vaja.
Täiesti geniaalne mõtteviis. Pöördgeniaalne.
Mul on need ja teised sõbrad, ühed on kunsti alal ja teised on (hinge)harimise alal ja mõlematel juhtudel on aeg-ajalt tulnud ette situatsioone, kus keegi, kes neile mingit tööd pakub, pärast imestab, et oi sa tahad raha ka. Kas tegemisrõõmust iseenesest ei piisagi.
Ma olen selles mõttes silmakirjalik, et isver kui vähe ma muusikat ostan ja kui palju ma youtube'ist lugusid aina uuesti ja uuesti kuulan. Tahaks endaga kokku leppida, et kui on lugu, mida ma tahan kuulata rohkem kui, ütleme, 2 korda, siis peaks minema iTunes'i ja ostu sooritama.
Varsti jõuan tegudeni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar