14.12.12

lapsepõlv

Üks tähelepanek veel. Ma ei tea, kas see on vananemisega seotud või millega, aga mulle vanasti tundus, et mul pole eriti mälestusi.
Hea on, kui on blogi ja kui paned asjad kirja blogisse või päevikusse, siis on pärast ka meeles, aga ma mõtlen lapsepõlvemälestusi.

Aga nüüd tuleb järjest meelde mingeid asju. 
Ehk on see vananemisega seotud, mõtlen seepärast, et näiteks vanaema räägib koguaeg oma lapsepõlve-mälestusi ja asju ja ma mõtlen, et kuidas ta neid asju mäletab.
Aga ehk ta polegi neid asju algusest peale mäletanud, vaid need on talle vahepeal meelde tulnud? Kas võib olla?

Eile, näiteks, kui Sho koju tuli, siis me hakkasime rääkima ämblikest ja tema viitas, et ma ei salli ämblikke. Et kui ma mõnd näen, siis ma tahan ta kohe õue vabastada.

Ma ütlesin: On the contrary, my man, ma olen olnud täielik ämblikuarmastaja.
Sest mul tuli meelde lapsepõlvest, kuidas me K'ga maja taga heinamaal ringi jooksime. Meil oli purk ja me püüdsime heinamaa ämblikke, et neid siis ära kodustada.
Me palvetasime heinamaal jumala poole: palun, jumal, tee nii, et ma leiaks veel ühe ämbliku!

Ja siis läksime koju, purk ämblikega kaenlas. Pesa oli ka neile purgis - rohtu ja kive ja mida iganes.

Ja nüüd ma mõtlen, et lapsevanema elu on ikka rets küll.
"Emme-issi, ma tõin purgitäie ämblikuid meile koduloomaks."
"Okei, lapsuke."
Üks hetk neid ämblikuid enam purgis polnud.

Igatahes ütlesin Sho'le: HAA! Ära ütle, et ma ämblikke ei salli. Minu elu tõestab vastupidist. Kas sina oled ämblikke purgis pidanud või nende nimel jumalat palunud, ah?
Sho ei olnud.
Ja ma jätkasin: Enamgi veel, Sho! Ma armastan kõiki koduloomi.
Kunagi meil oli hiir. Me avastasime ta niiviisi, et ma mängisin oma toas ja järsku kuulen krõbinat.

See on jõululugu, muide.

Nii, mängin jõulu aegu oma toas ja järsku kuulen krõbinat, nagu keegi püüaks hambad sisse lüüa mingisse väga kõvasse pipakooki. 

Vaatan, kus see heli tuleb. See tuleb nurgast, kus tõepoolest on maas üks väga kuiv ja kõva piparkook ja üks hall hiireke järab seda kõigest  väest. 

Panime hiirele nimeks Ferdinand ja söötsime teda edaspidi tihti. Ta muutus järjest julgemaks koduhiireks.

Kuni ükskord tuikus Ferdinand me köögipõrandale hüvasti jätma ja siis kukkus surnult maha. 
Me korterelamu naabrid vist ei armastanud Ferdinandi nii palju, kui meie armastasime ja ehk andsid mürki või midagi. 
Ma nutsin haledalt ja kaua.

Beat that! ütlesin Shole. 

Tegelikult me ei räägi inglise keeles, aga praegu kirja pannes tunduvad ingliskeelsed fraasid coolid öelda. Inglise keel on tänapäeva ladina, ergo seda kõnes kasutada on boss ja kindlasti loob see lugejate viharinde. 
Kõige kurvem on lugeda neid ingliskeelseid fraase, millele on täiesti kattuva tähendusväljaga eestikeelne vaste olemas. Näiteks "käisime door-to-door". Miks? Ukselt-uksele on see sõna.
Ja kui keegi ütleb "Literally". Eriti, kui ta ütleb umbes nii, et ma literally kõikusin elu ja surma vahel. Kuidas sa seda teed, palun, sõna otseses mõttes?

See selleks. 

Siis Sho ütles, et hiired on rõvedad. (Jaapanlasd ei tee suurt vahet rotil ja hiirel, nii et ma pean seletama, et ma ei söötnud kodus suurt nahksaba, vaid pisikest hamstri moodi Ferdinandi.)
Ja kui sabadest juba rääkida, siis miks on nahksabaga loomake rõve, samas kui muidu väga sarnane, aga koheva sabaga oravake, on numminummi, ah?
Sho täpsustas: aga ta oli hall, onju. Hamstrid on pruunid või mustad või valged.
Ma ütlesin: Sa rassist!
(Siis me lõkerdasime natuke aega niisama naerda.)
Ise oled rassist, ütles Sho. Mis prussakal viga on? Nad on ka koduloomad, nagu hiired, ja umbes sama suured. Neil on vahvad tundlad. (Ta tegi sõrmed tundlaks.) Miks sa prussakaid ei armasta? Sest nad pole karvased? 

Aga-aga hiired nagistavad armastasti piparkoogi kallal, ütlesin. 
Prussakad nagistavad ka, ütles Sho.

Ai ma tean seda naginat, see on maailma kõige rõvedam asi. Seda pole võibolla isegi olemas, aga see heli hakkab kõrvus kõlama, kui üht prussakat näed. 

Ehk siis, mulle tulevad lapsepõlvest asjad meelde. 


2 kommentaari:

  1. hihi, ma olen ka rassist! nii nunnu lugu Ferdinandist. vist olen seda kuulnud, aga ikkagi.

    nüüd tunnen, et peaksin ka emakeele rüppe tagasi heitma. aga mõnikord inglise keel kõlab paremini.

    VastaKustuta