01.04.13

lehmad, elevandid...

Mul tuli veel üks asi meelde, mis prillipoes juhtus, aga postituse pealkirjaks prillid 5 panna oleks juba piinlik. Ikka oskan üht teemat lüpsta ja lüpsta...
Aga meelde tuli see:
Lühinägelik müügimees nimelt küsis mu ja Sho ema käest: kuidas te omavahel tuttavad olete? Kas töökaaslased? 
Enne kui Sho ema miskit ütles, ütlesin ma: me oleme sugulased!
Ja siis nautisin seda mõttepingutusest väändunud nägu... Silm vajus põsele, suu jooksis kõrva äärde, kulm lõuale... Ei tegelt. 

See oleks nagu et koer tutvustab teisele koerale kassi oma sugulasena. Või, antud situatsioonile vastavalt - kass väidab ühele koerale, et ta on teise koera sugulane. 

Esimesel hetkel ei taba ära, et kuidas. 
Pärastpoole Sho ema ikka ütles, et ta mo pojaga abielus. 
Naljakas, et "me oleme sugulased" kõlab teravkeelsena, samas kui tegu tõsiasjaga. 

Ma tean, kui me lapse saame, siis pean iga kord üle kinnitama, et ma selle lapse ema olen. Võib-olla ei pea ka. Võib-olla teeme sellise lapse, et Sho peab iga kord üle kinnitama, et ta tema isa on. Hähää.

Tänapäeva multikulti, no kuhu see meid küll viib... Lehmad, elevandid, moraalirelevandid.

Islamäärmuse ja/või hiviiruseni on siit vaid tibusamm. Tuleb valvel olla.

Moraalirelevantidest rääkides, siis Jaapanis on netipopulaarsust kogumas laul, mille refrään on "oskan ise oma püksid jalast ära võtta" ja mis räägib tüdruku sirgumisest naiseks. 
See on meile - jaapanlastele - ainuomane oskus olla peenelt perversne, ütles Sho selle peale, ise uhkusest puhevil. 


2 kommentaari:

  1. :D ägä!

    ei oskagi öelda, mis täpselt. tabamatu imekirjutamine? noh, et ma ei tea - hea postitus, väga mõnnna oled sa ikka!

    VastaKustuta
  2. Üks kõige südantsoojendavamaid kommentaare üleüldse, aitäh!

    VastaKustuta