Käisime nädalavahetusel Tsukubas Dushil külas, sest Abhay on praegu seal, mingi uue projekti raames Indiast tagasi osakestekiirendi juures. Paariks nädalaks küll.
Ta rääkis, et Jaapani poolt kutsuti ta koostööd tegema, aga kui ta vastavat viisat taotles, siis jäi see saamata: sest ta on India valitsusele töötav tuumafüüsik ja teab, kuidas asju plahvatama panna. Abhay ütles, et väga hea, ma ei viitsigi teile tulla, aga teie oma teadlased kutsusid mind koostööd tegema, misiganes siis... See ajas viisarahvast segadusse.
Nagu ta poleks varem neli aastat Jaapanis veetes oma terroriakti ära võinud korraldada. Nagu ta oleks tõesti orgunnima hakanud spetsiaalset tuumaterroristi viisat (ja mitte turisti oma) selleks, et paariks nädalaks tulla ja tikku tõmmata.
Jaapani-poolne professor tegi vihaseid kõnesid immigratsiooniametisse või kusagile. Lõpuks ütles, et tule turistiviisaga. Tulek oli muretu, ega turist saa ju olla terrorist.
Naljakas jutt igatahes.
Siis ta rääkis, kuidas tema loodud masin, mis juba mitu aastat ajukasvajaid ravib, müüdi julmalt väikse raha eest mingile erafirmale maha. Nii väikse raha eest, et üks masin hakkab maksma rohkem kui patent maksis. Lihtsalt seepärast, et see, kes müümise eest vastutas, sai selle eest metsikuid summasid altkäemaksu. Abhay leiutajana sai null raha. Lahke mees, nagu ta on, ütles, et suva see raha, aga... Kaheksa aastat tööd siiski.
Igatahes hea kuulata, kuidas Abhay räägib. Ja Dush samuti. Hullud edulood, aga samas kuidagi nii casual on see kõik.
Meil Shoga on uued tulevikuplaanid. Sest vanad plaanid said äkiliselt otsa. Aga loodetavasti õnnestub uued teoks teha ehk suveks Jaapanist ära Eestisse kolida. Siis saabki mul enam-vähem viis aastat Jaapanis elamist täis ja aeg ette võtta Eesti viisaastak. Eks neist asjadest jõuab lähemalt rääkida, kui (nagu if, mitte when) plaan lahti rulluma hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar