näitelaused

Sho õpib nüüd igal hommikul eesti keele sõnu. Nimisõna kolm esimest käänet, tegusõna kolm vormi (tegema, teha, teeb) ja mõned küsisõnad. Viimaste meelde jätmiseks, ütles Sho, vajab ta näitelauseid. Neid hakkas ta otsima Google'i abil. 

Nüüd on tal sellised näitelaused nagu

KUST saada kanepit? (Teised valikud olid raha, laenu, seksi.)

KES on minu perearst? (KES kardab Virginia Woolfi vajab omaette seletust.)

Muide, küsimusele KUI PIKK on pea võimatu guugeldada näitelauset, mis ei oleks nokuga seotud. Lõpuks jäi KUI PIKK on tegelikult puhkus. 

KELLELE kuulub Antarktika? (KELLELE lüüakse hingekella on näitelausena kasutu, KELLELE kuulub Eestimaa on liiga traagiline.)

KUIDAS teha omletti? (Mitte KUIDAS elad, Ann?)
KUHU sa jooksed? (Ehk KUHU sa jooksed, ma tunnen su ema.)

KUI KAUA keeta muna? (Sellega oli kõige suurem probleem. Heitsime kõrvale näitelauseid, nagu KUI KAUA võib teha aborti ja KUI KAUA kestavad päevad, KUI KAUA püsib alkohol veres, KUI KAUA kestab kassil jooksuaeg jne.)

Sho osaleb juulis eesti keele intensiivkursusel ja pärast seda peaksime me kõik temaga eesti keeles rääkima. Aga kes siis minuga jaapani keeles rääkima hakkab?

Sedapsi siis. 

Muidu on iga päev nagu igapäev ikka. Ainult suur kirg on asju ära anda ja visata. 

Hommikud on nõmedad, sest ärkan üles tihtipeale nii, et õlad on pinges. Ma ei tea, mis selle vastu aitaks. 

Parimad on laupäevahommikud, sest siis on kohvi kõrvale Shaun the Sheep. (Youtube'is on muidugi kõik osad, aga see pole see.)

Tõsimeeli, tänu sellele multikale juba reede hommikust alates tavaliselt tuleb meelde laupäeva oodata. Teleka annaks ehk müüks muidu kohe ära, sest me ülejäänud ajal lihtsalt ei vaata seda. Aga mis meid siis laupäeva hommikul üldse ärkama motiveeriks?

Juba igatsen Eestisse tulla. Selles mõttes, et siis saaks nii-öelda uue eluga algust teha, mitte vana elu kokku pakkida, nagu praegu.