elu sigatsejaga

Eile voodis:

Sho: lambatekk

Mina: lambavillatekk

Sho: lambavillatekk. Lambapadi

Mina: lambavillapadi

Sho: lammas Maarja

Kui Prismast talvetekki otsisime, leidsime sealt lamba-kujulise kaelapadja. Polnud üldse nii kallis, kui see, millega Sho ühes teises poes mängis ja mispeale me Eestisse kolimise esimesel päeval poemüüjalt sõimata saime.

Nii nunnu lammas, nii nunnu, ütlesin ja ostsime kaelapadja. Ma tean, see on imelik, aga ma otsustasin seda oma ööpadjana kasutada. Eelmine padi ajas õlad hommikuks krampi.

Nii kolis lammas me voodisse. Aga õhtul magama jäädes avastasime, et lambal pole silmi ja et ilma silmadeta lammas pole sugugi nunnu, vaid hoopis õõvastav. Kui Sho hauataguse häälega mmmmmmmmöööö tegi - nii, nagu ilma silmadeta lambad teevad -, siis läks mul uni päris ära. 

Nüüd peab Sho lambale silmad külge õmblema. 

Sellest ka igasugused lambajutud. 

Mina (jaapani keeles): Sho, ära mind lambaks kutsu, see on sama, kui lolliks kutsuda.

Sho: Miks?

Mina (igaks juhuks kõik jaapani keeles, muidu jääb paha väljend talle veel külge): Eestis öeldakse "loll nagu lammas" ja "lambapea". 

Sho: Ahaa. (Mõttepaus.)
Sho: Lambavillatekk. Lambapadi. (Paus. Edasi väga vaikselt) Lambapea.

Mina: Hahahaa! Sa ikka pidid proovima. Vaata, et sa seda oma eesti keele õpetajale ei ütle.

Sho: Ma võin kõike öelda.  Seapea. Koerapea. Kassipea. Hobusepea. Kanapea.

Mina: Oot! "Kanapea" on ka problemaatiline. See on sama kui lambapea.
Sho: Karapea
Mina: KaLapea!!!

Praegu tuli meelde, oleks pidanud seletama "kukepea" kohta.

Aga loomadest rääkides, siis Lonni on tõeline sigatseja. Hommikul just hüppas üle aia naabrikoeraga hullama. Läks aia äärde, vaatas Sho poole. Nende pilgud kohtusid.
Sho ütles: ei!
Lonni ütles: just watch me

Sho tassis suurt koera süles koju, nagu mingi vihane Herkules. Pärast oli Lonni pikalt häbipostis, nägu kahetsust täis, aga just praegu otsustas, et aitab nüüd sellest ja tungis mu kõrvale diivanile kerra. 

Tal on vist jooksuaeg, aga naabri koer on nii noor ja süütu, et ei teadnud, mida see vanem naisterahvas naaberaiast temast tahab. Cougar Lonni.

Ühtlasi, me oleme tõesti korduvalt püüdnud koerale selgeks teha, et kuna tema määrib põrandat kõige rohkem, peaks ta võtma põranda puhastamise selles majapidamises enda kanda. Sho isegi püüab teda vahel mopina kasutada, aga see ei toimi.
Me kõik panustame koduellu, miks peaks Lonni erand olema, ah? Aga ta ei võta vedu. Lisaks põrandareostusele vastutab ta õhureostuse eest: sööb õunu ja peeretab rõlgelt.

Pildil on mingi paari päeva kogus köögi ja koridori pealt kokku pühitud koerakarvu. Kui tal augustis KÕIK karvad ära tulid, oli poole päeva noos selline.

Nagu Lonni keha on sellest vaatenurgast peaga võrreldes pisike, on ka karvakuhi tegelikkuses kõvasti suurem. 

Aga tegelikult on ta ikka nii nummi koer, tark kaunitar ja vahva jalutuskaaslane ja armas kudrutaja ja kõik. Isegi, kui ta kaht inimest mahutavale diivanile kolmandaks trügib.