dream scenario 2015

Viimasel ajal, kui keegi küsib, millega ma praegu tegelen ja mida edasi teha kavatsen, vastan  entusiastlikult asjalikul toonil midagi sellist: blajanai jaganubam, paugeplani tut suhuru magajao.

Selline vastus sobib tegelikult kõikidele küsimustele, mis sind on ära tüüdanud ja lisaks saab seda kasutada, kui avastad end diskuteerimast teemadel, mis sulle absoluutselt pinget ei paku. 

Ühtlasi teeb see sinust väga ebameeldiva vestluskaaslase.

Stella ütles, et ei mingit pudikeelt: uueks aastaks tuleb dream scenario kirja panna.

Aga see on nii keeruline. 

Umbkaudu kõlab see nii: 

olen õnnelik & rõõmus

ajan oma asja

tean, mis mu oma asi on

hakkan majanduslikult jätkusuutlikuks

olen vaimselt viljakas

füüsiliselt viljakas - mitte üht uut leina enam

lisan magusaid igapäevarituaale

ammutan inspiratsiooni, mõtteid, vaatepunkte, teadmisi

punun pesa

hoolitsen enda eest

olen pere leivateenija nii, et mu kaasa saaks olla täiskohaga tudeng

aga ei kaota kallist koosolemise aega

Nii baasasjad. Dream scenario peaks ikka utoopilisem olema. 

Paneme: teenin viissada tuhat, ei, miljon eurot ja reisin ümber maailma ja saan maailmakuulsaks. (Mingil väärikal, mitte vääritul põhjusel.) 

That's the dream (?)

Tegelikult täielik dream oleks nii, et  saan oma elu jagada Jaapani ja Eesti vahel enam-vähem võrdselt - ja seejuures olen hullult õnnelik ja rahul. On kaks kodu, kuhu alati minna saab, üks ühes, teine teises riigis.

Ja lähen Okinawa saarestiku lõunapoolsematele (Miyako ja siis Ishigaki) mitmeks nädalaks või kuuks tšillima, sõbrad ja kõik võtan ka kaasa. (Sest mul on miljon eurot, mäletate.)

Paar päeva tagasi käisime aasta viimases saunas Monica pool. Sõitsime bussiga tema poole: mina, Monica ja Sho. Monica osutas Sho karu-kujulisele helkurile, mis ma talle sünnaks kinkisin, ja küsis: mis see on?

Õige vastus oleks olnud karu või helkur.

Sho vastas: see on mesikäpp.

Õigemini, ta vastas: see on mešikäp.

Ma ei vaja mitte antiseptikut, vaid antiskeptikut.

Need on mu esimesed räpiread uuel aastal.

Ma olen siuke skeptik, et psühh/iaater/oloog ei saa ka aidata. Ta tahab teha mingit teraapiat, ütleb, et see on tema kogemusel kõige parem viis - kui mitte ainuõige -, asju lahendada. 

Ma mõtlen: tema teraapiakirjeldus ei ole kooskõlas sellega, mida inimkond maailma kohta õppinud on ja kui palju ma ka ei tahaks, kainet mõistust ei suuda ma isegi meelerahu vastu vahetada.   

See oleks julm reetmine. 

Eile kohtusime meie pool, see oli tore. Sõime ja tantsisime natuke.

Siis läksime paksult joodik-romantikuid täis bussis kesklinna ilutulestikku vaatama. Siis läksime peole.

Hea pidu on nii, et lähed kohale, tantsid kolm tundi ennastunustavalt ja lähed koju tagasi. 

Me sattusime aga halvale peole ja olime tunnistajaks nii paljudele paaritumisrituaalidele, et ei teadnud, kuhu oma silmi peita.

Vaene Sho, ma ütlesin talle, et juua segamini viina, õlut ja šampust, lisaks veel alustades kangemast ja lõpetades kergematega, on suur viga. Öö jooksul läks ta suht lollilt purju ja nüüd on ikka siruli voodis ja teeb aeg-ajalt hinge heitva kassi häält.

Topelthalb.

Lõpetuseks paar täiesti teemavälist fotot. 

Eile kooris Sho kartuleid. Tema strateegia on need pooleks lõigata ja siis poolikuid koorida.

Ükspäev eelmisel aastal emblesid nad koeraga, mis oli üpris nunnu.