seitse aastat tagasi

Täna on J sünna, aga lisaks ka umbes-täpselt see päev, millal Shoga deitima hakkasime. Ma ei tea... See oli tegelikult öösel, mitte päeval ja... Üldse, kas peaks tähistamisel ajavahe Jaapaniga ka sisse arvestama või mis. Igatahes, see oli seitse aastat tagasi. 

Oh ajad. Pool aastat deitisime. Õigemini ma trügisin suht kohe Sho pisikesse korterisse elama ja tema kitsasse voodisse magama. Selline agressiivne naine olen, on tema versioon. 

Mina küsin seepeale, et aga kuhu jõuavad kaks inimest poole aastaga, kui kohtutakse kord nädalas deidil, ah, ah, ah, ja kui üks pärast siis kodumaale tagasi läheb. Aega polnud raisata. See on minu versioon. 

Sellest mitte vähem oluline argument: kuidas muidu õppida kaisus magamise meistriks, kui mitte liiga kitsas voodis.

Siis tuli suvi ja ma lendasin Eestisse ja Sho tuli nädal hiljem ka.  

Uuesti tuli aastavahetusel. 

Kevadel käisin korra Jaapanis.

Sho tuli jälle suvel.

Siis sügisel.

Siis tuli talvel ja siis veel kord.

Siis tuli suvel.

Ja siis, sügisel, läksin ma uuesti Jaapanisse vahetusõpilaseks. See oli kaks aastat hiljem. 

Minu argument: kuidas muidu õppida koos olemise üle tänulik olema, ah, ah, ah.

25ndal, enne kui me Joonase ja Kerliga kelgutama läksime, jõime nende pool glögi. Sho ütles, et ta natuke kühveldab lund ja siis tuleb ka üles. Glögi hakkas valmis saama, vaatasin aknast, et kaugel Sho omadega on. 

Sho tegi ämbriga lumekooke. 

Pärast sättisime end kelgutama, aga trepp nägi välja selline: 

(Kerli pilt)

Nagu näete, Lonni oli täitsa segaduses. 

Kelgutamast tagasi tulles kasutasime lumekoogid ära ja tegime laternaid.