kuidas eesti keelele üle minna?

Sho eesti keele õpetaja peab annustama talle regulaarselt mingit keelerohtu otse vereringesse, sest ma  lihtsalt ei saa aru, kuidas Shol järsku sõnad nii kiiresti meelde jäävad ja üldse, kuidas ta neid lauseid ikka nii hästi moodustada oskab. Varem tal keeleõpe küll nii lihtsalt ei käinud. Mingi võlur-õpetaja on tal.

Eile kutsusid ülemised meid enda poole pitsat sööma. Joonas õpetas Shole meie keele raudvara, "ei viitsi" ja Sho moodustas sellest kohe "hakkan viitsima" ja "pean viitsima". Kogu õhtu oli see fraas tal meeles  (ja kasutuses sisuliselt iga minu lause vastulausena) ja hommikul ka. 

Üleeile käis S külas ja Sho natuke vestles temaga eesti keeles ja S küsis midagi mingite plaanide kohta ja Sho ütles: vaatame. 

Ma ei teadnud, et ta teab öelda "vaatame" asjade peale. Ma üldse ei tea, mida kõike ta öelda oskab, ta hoiab seda minu eest salajas.

Shole ei meeldi minuga eriti eesti keeles rääkida, sest jaapani keeles saab ka. 

Siiski, me peaks nüüd igapäevaselt järjest rohkem eesti keelele üle minema. Mulle tundub, et on õige aeg. 

Aga kuidas täpselt seda tegema peaks? 

Mu meelest võib ju segamini, et mina eesti ja tema jaapani keeles vastu, aga ta ütleb, et see on imelik ja mul pole püsivust vägisi eesti keeles jätkata. 

Aga mina oskan jaapani keelt valdavalt tänu sellele, et Sho minuga jaapani keeles rääkis ka siis, kui ma paljust veel aru ei saanud. Aga tookord ma ise palusin teda: pliiiiis räägi jaapani keeles. Ta oli skeptiline, aga mina olin veel skeptilisem idee osas, et meie suhtlus peaks valdavalt ingliskeelseks jääma. Kamoon, ma ei taha veeta ülejäänud elu suheldes oma kaaslasega keeles, mida rääkides meist kumbki end vabalt ei tunne.

Ma ei mäleta, kuidas see täpselt toimis, aga üks hetk sain ma Sho kõnest täiel määral aru ja veel järgmine hetk oskasin ka mõistlikult vastata. 

Koba-keelt rääkisin ma muidugi varem ka ja keeletunnis olin aega veetnud ka kauem kui Sho, aga et kõrvad ja keel harjuks, peab igapäevaselt lihtsalt kuulama ja rääkima. On ju nii?