muusika ja sõnad

Selline lehm me kodujaamas.

Tänane põhiküsimus on, miks ma ei teadnud varem midagi Benjamin Clementine'ist, Melody Gardot'st, Ibeyist ega Ain Angerist.

Nemesis & London, It Gonna Come, River - millised hääled, millised näod, millised elulood ja mis muusika. Mu naudingukauss on jälle täis.

Kui Melody laulab, et
nothin' good comes from nothin' 
nothin' comes from nothin' good 
why you spend the whole day bluffin' 
come on man do what you should 
ja nii edasi, siis ma mõtlen: tõepoolest, what you say when you say nothin'...

Ain Anger on terve eraldi teema. Täiesti fantastiline, ma käisin ükspäev ooperis. Esimest korda oma täiskasvanu-aastatel.
I kutsus mu deidile. Esiteks õhtustasime Komeedis ja seejärel läksime Gounod' Fausti vaatama.

Estoniasse sisenedes mõtlesin, et no vähemalt võib kindel olla, et see on põnevam kui no teater. No'd olen õppinud taluma nii kaua, kuni see ka põnevaks osutub. Küllap mingi positiivse killukese ooperist endale ikka leian.
Kolm tundi hiljem Estoniast väljudes mõtlesin: kui see ongi ooper, siis palun mulle igapäevaselt. See oli kaasahaarav ja võimas. Aga eriti Ain Anger, Mefisto-saatan.
Publik trampis jalgu ja huilgas.

Selline kogemus.

Me kass tõmbab me koera pidevalt rollimängudesse. Teema on tavaliselt "kui oleks sõda ja ma su silmad välja peaks kratsima, siis ma kõigepealt hüppaks niiviisi, siis lajataks sulle ühe käpaga nõnda ja siis teise käpaga umbes nii ja siis põgeneksin." Koer talub teda tublisti.

Täna käisin viimase korra psühholoogiga kohtumas. Soovitan soojalt kõikidele. Selles on mingi salapärane hea.

Eile sain arvutisse täiesti kohutava viiruse ja siis Sho-mu-kangelane tegi seda, mida ta oskab hästi: eemaldas viiruse ja teatas, et pehmelt öeldes pole see arvuti turvaline. Kavatsen endale nüüd turvalise arvuti hankida.