01.01.16

külge mõeldud rollid või kõikvõimas mina

Head uut aastat!
Kirjutasin 20ndate kriisidest, aga niiviisi, et alguses oli nii, aga lõpuks oli naa. Sedasi kirjutades ei tulnud üldse välja muutumise-muundumise protsess. 
Ei jäänud  sellega rahule. Aga olin halvas tujus ega mõelnud, kuidas täpselt asja kirja panna. 

Üks 20ndate läbiv teema oli rollid. Rollid, mis ma endale ise külge mõtlesin või millesse end surusin ja siis neid täita püüdes feilisin ja... feilisin. 

Mõtlen, et ei tea, millest see tuli. Pakuks näiteks sellise põhjuse: lapsepõlv hakkas läbi saama ja edasine teekond paistis välja kukkuvat just selline, nagu täiskasvanute elu väiksena kõrvalt tundus. See elu pani õlgu võdistama. 
Õlgu võdistama, sest pidasin inimesi ainult selleks, mis nad paistsid olevat. 

Niisiis, iga asi, mis ma tegin või olin, tõi uue hirmu. Kartsin, et minust saab See

Kui õppisin ülikoolis, siis kartsin, et minust saab See Igavene Üliõpilane, kel õnnestub ülikooliski istuma jääda.
Kartsin olla See Udupeast Humanitaar ja See, Kes Käib Koolis, Aga Ikka Midagi Ei Oska.
Ja siis oli veel See Lollpea, kes eriala valides ratsionaalselt mõelda ei osanud. Millest sa elada kavatsed, ah?

Lõpetasin kooli ja mõtlesin, et olen see See Hukas Hellik ehk tänapäeva noor, kes tööd ei mõista teha.

Abiellusin Shoga. Kartsin, et minust saab See Jaapani Koduperenaine, kes võtab enda peale lapsed ja majapidamise. Kes, kui üle viskab ja ta kodust välja tahab saada, läheb poemüüjaks, sest võrreldes koduseinte vahel passimisega on see paradiis ja See Ida-Euroopa Pruut, lastega veel, Jaapanis muud tööd ju ei saa. 

Mõtlesin: nii, nüüd ongi kõik. Mees teeb karjääri, aga minu elu tipud on vallutatud ja edasi olen Kael, kes tunneb veidrat uhkust, et ta tegelikult perepead liigutab. 

No lihtsalt selline tunne oli, et nüüd on mul see roll ja vaikimisi kaasneb rolliga mingi hulk ettekirjutisi. Aga ma ei osanud neid ettekirjutisi täita ja feilisin ka selles rollis, sest Koduperenaine saab kodu korras hoidmise, peremehele õhtusöögi valmistamisega ja muu seesugusega hakkama.  

Tol hetkel pidasin asja lihtsalt isiklikuks küündimatuseks. Saamatud ongi saamatud. Nüüd tean, depressioon oli.

Siis ma mõtlesin, et appi, ma olen See Välismaalane, kellega keegi pärast jutte teemal "Oi, kas Eestis on talvel külm?" ja "Mida te seal sööte?" tegeleda ei viitsi. 
See Välismaalane, kes jääb Jaapanisse liiga kauaks. See,  kes ei tabanud ära hetke, kui pidu läbi sai ja oleks olnud aeg koju minna. Aga kes enam koju minna ei julge, sest side kodumaaga sama nõrgaks jäänud kui Jaapaniga. 
Mõtlesin, et ma olen Kuramuse Kaan-Naine, kes mehe rahast elatub. 
See Eesti Naine, kes kuldsete kiharate lehvides välismaale läheb ja siis sealt endale pruunisilmse poisi ära sebib. 

Kõik need rollid, nendega käivad kaasas mingid stereotüüpsed stsenaariumid ja ma arvasin, et need olen mina ja see on mu elulugu. 

Aga rollid piiravad tohutult. Mõtlesin, et ma olen Kole Naine ja sellised ei saa olla Võluvad Naised. Olen Udupeast Humanitaar, järelikult pole mul ärisse asja. Olen abikaasa, järelikult pean tegema neid asju ja ei tohiks teha noid asju.

Kõik head asjad ja "saavutused" on tulnud just hetkedel, mil eiran seda, kelleks ma ennast pean. 

Esimese sammu rolliga seotud mõttekrambist välja astusin siis, kui sain aru, et Sho ei oota ega eelda mult midagi. Ei eelda rolli täitmist, ei eelda tegusid. 
Siis varsti hakkasin mõtlema, kui palju halba mulle need rollid teevad.
See, milleks teised mind peavad, polegi nii oluline. Seda saab eirata, neid võib üllatada. Aga iseenda mõtlemine... Üheaegselt end kasti suruda ja ühtlasi ka kastist välja suruda on võimatu.  
Appi see oli nii kohmakas metafoor. See vist polnud metafoorgi.

Aga hüppan käbe loo moraalini. Muidu jäängi keerutama, et kelleks ma end veel pidasin ja mida ma veel kartsin. 
Happy End on selline lihtsakoeline: sain aru, et Maarja pole stereotüüp, Maarja pole roll, Maarja on kõikvõimas Maarja. 


8 kommentaari:

  1. "Kõik head asjad ja "saavutused" on tulnud just hetkedel, mil eiran seda, kelleks ma ennast pean. " - Väga hästi öeldud! :)

    VastaKustuta
  2. Tänan-tänan :D Mulle tundub, et nii on.

    VastaKustuta
  3. Loomulikult on Maarja kõikvõimas Maarja! Aga muuseas - ära häbene oma kirjutist 20ndatest, vähemalt mind puudutas see küll ootamatult tugevalt.

    VastaKustuta
  4. Ega ma häbene, aga lihtsalt mingid mõtted said edasi antud, teised (veel) mitte... Võib-olla edaspidi, jupp-haaval.
    Ilusat uut aastat, Dana!

    VastaKustuta
  5. Aitäh, Maarja! Sulle ka ilusat uut ja põnevaid avastusi! Ja aitäh, et jagad.

    VastaKustuta
  6. Ilusat uue (s)aasta algust ;)

    VastaKustuta
  7. Head uut sullgi! Loodan, et aastat, mitte saasta.

    VastaKustuta
  8. Tere,
    Am pr Cynthia Corvin. Olen daam suur tunnistust Elan USA-s ja ma olen õnnelik naine täna? ja ma ütlesin ise, et iga laenuandja, et päästa oma pere meie kehv olukord, viitan iga isik, kes otsib laenu, ta andis õnne mulle ja mu pere, i vajas laenu $ 360,000.00 alustada minu elu üle, kui ma olen ema koos kahe lapsega kohtasin seda aus ja Jumal kartes mees laenu andja, et mind aidata laenu $ 360,000.0.Dollar, et ta on Jumal kartes mees, kui teil on vaja laenu ja sa laenu tagasi maksta, võtke teda talle öelda, et on proua Cynthia Corvin, et teid suunata teda. Mr.Ferooz kontakt e-posti teel: - feroozsuptoo@outlook.com

    VastaKustuta