13.02.16

toimetuleku mehhanismid

Sain eelmise postituse kohta nii palju positiivset tagasisidet ja rõõmustasin, et kirjutis kellelegi midagi tähendas (debiilikute edevuse laat), aga olin segaduses ka, sest lugejaid rõõmustas ju minu sügavalt masendav olek.  

Postituse kirja panemise hetkel polnud mul tegelikult häda midagi. Aga ma ei tea, mis pärast seda juhtus. Võib-olla oli asi selles, et sõnastasin kõik need asjad, mille pärast masendusse vajuda. Siis vajusin kaheks nädalaks sellisesse auku, et silme eest läks mustaks. 

Algul olin oma uuest saavutusest masendusrindel suures segaduses ja mõtlesin, mida peale hakata. Otsustasin, et meeleheitlikud ajad, meeleheitlikud abinõud ja võtsin mehaanilised lahenduskäigud ette: pilates ja s ja tantsimine ja ujumine. 
Tegin iga päev trenni, nii et valutas, ja püüdsin vajalikud ained õigetesse aju nurkadesse suruda. 

Tantsu puhul töötas NÖEP "Rihanna". See laul on nagu vereülekanne. Isegi kui veri tekitab okset või minestust, on ülekannet vaja, et ellu jääda. 


Kellegi ees küll nii ei tantsiks, aga üksinda köögis on see parim tantsuretsept. Ka olen valmis deitima suht iga poisi või tüdrukuga, kes nii tantsib. 
Kui "Rihanna" on high, siis Röyksopp "Here She Comes Again" on low. Tuleb targalt doseerida.
Muuseas, kui keegi on huvitatud jaapani keele õppimisest, siis tulevast teisipäevast hakkan kaks korda nädalas algajaid õpetama. Gruppi mahub veel inimesi. Täpsema info jaoks võtke minuga e-kirjatsi või FB kaudu ühendust. Olen täitsa põnevil. Mõnusa kursuse kavatsen korraldada.
Võib-olla peaks siinkohal täpsustama, et ma ei näe tegelikult nii masendav välja kui blogis kõlan.

S kinkis mulle ühed ilusad sukkpüksid, mis talle endale ei sobinud ja ma korra kandsin neid lühikese seelikuga. Tulemuseks põiepõletik. 
Ravimid ei aidanud. Või ei võtnud ma ravimist piisavalt tõsiselt, igatahes oli mul mitu päeva ka füüsiliselt nõme, nii et s ja ujumine jäid toimetuleku mehhanismide arsenalist välja.

Ükskord Jaapanis oli nii hull, et läks neerudesse ja see valu oli väljakannatamatu. (Jõhvikatablette või umbrohuteed sealt naljalt ei leia.) 
Seega olin valmis seekord kohe antibiotse neelama, aga ravikindlustus pidi alles nädalapäevad hiljem kehtima hakkama, mis lükkas mu masendustrepist veel korruse võrra allapoole.
Õnneks üks käsimüügiravim ikka töötas. 

Sho toimetuleku mehhanism on saun. Ta vihtleb seal oma sõpradega üksteise selgasid, räägib eesti keeles juttu ja sai isegi ühe pea-aegu tööpakkumise.
Ükspäev tuli saunast, ma küsisin, kas rääkisid jälle eesti keeles. 
Ta ütles: ei, vene keeles rääkisin.
Ma: mis ütlesid? 
Ta: davai, tšau.

Ükspäev ütles Sho selliseid asju: 
Sho: hea mõte! 
Ma: ? 
Sho: Selver. 
Ma: ?? 
Sho: elus on maitset - A. Le Coq. Kindlalt edasi - Elron ja Reformierakond. 

What. Kollasel tiimil ja porgandikarva rongil on sama moto. Elusees ei teadnud, vaid lasin poliitikal oma alateadvusega mehkeldada. Häbitult, mu armsaid ronge ära kasutades.

Ma ei pane üldse tähele igasugu motosid ja asju. Sõpradega tuli miskipärast jutuks poekett. "No see kassipood, noh" öeldi. 
Ma: Maxima? 
Ta: Ei, Comarket!
Ma: Aga... Ma-ksss-ksss-ksss-ima. 
Okei, see oli sellel hetkel hea nali, võib-olla mitte enam praegu siin blogis. 

Kassidest rääkides, siis Sho jäljendab meie oma ülimalt nüansirikkalt. Ma alati hirnun nagu hobu, kui ta nurruma hakkab või kui talle midagi ei meeldi ja ta teeb sama nägu kui Miki, kui Mikile midagi ei meeldi. 

Ma olen selles mõttes hästi mugav kaaslane, et kui mulle mingi nali meeldib, siis võib seda mulle viis või kümme korda korrata, ma naeran ikka nii nagu esimesel korral. Eriti kui Sho seda teeb. Võibolla ka kui vend J nalja teeb. 

Mingil põhjusel õnnestus mul sellest august, mida ülal kirjeldasin, välja ronida. Ei saa päris hästi aru, kuidas see depressiooni ja mitte-depressiooni asi töötab.
Igatahes, kui seda pilti vaatan, mõtlen küll, et mis mul häda. Midagi pole häda. Kassi elul pole igatahes midagi häda.


8 kommentaari:

  1. Mmmhhhh, mu lemmikblogi! Jaksu ja rohkem mitte-depressiooni!

    VastaKustuta
  2. See seostub küll aint mõne lausega sellest postitusest, aga kui sa kunagi teed jaapani keele kursuse ka natuke kaugemale jõudnutele, siis ma oleks täiega käpp! Niisiis, ootan ja loodan :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See "natuke kaugemale jõudnud" on keeruline defineerida ja seetõttu on ka keeruline selle järgi gruppi moodustada. Aga ehk nüüd alustav grupp jõuab ka natuke kaugemale ja siis saabki ühineda. Või siis teha eratunni, kui rikas oled :p

      Kustuta
    2. Jaa, kindlasti on keeruline :) Tartus õppisin 4 semestrit, aga aeg on teinud oma töö ja osa asju mälust ära kustutanud (põhiliselt kanjid). Samas on mul need õpikud olemas ja seal on üsna hästi defineeritud, kaugel õpilane peaks olema, kes on need läbi teinud. Niisiis, kui praegune grupp kuhugi jõuab, siis saaksin ehk kaasa lüüa. Ma üli-megarikas ei ole, aga kursuse jaoks puistaks küll :D

      Kustuta
    3. Hmh! Ma enda meelest kirjutasin sulle siia vastuse, aga pole kirjas. Kui nii suure hilinemisega teksti üldse loed, aga ütlen lihtsalt, et kui sul on sõpru, kes on sinuga samal tasemel ja ka jätkamisest huvitatud, saab mingi kamba kokku ja just sulle sobiva tasemega kursuse avada :)

      Kustuta
  3. Milline tähelepanuväärselt arukas kass. Ja mõistlik, hooliv ja kannatlik kassiperemees.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kassi arukus kumab lausa pildist läbi? :D Ütlen kiidusõnad edasi.

      Kustuta