31.03.16

raha&kuulsus

Loodan, et mingi viie aasta pärast on mul see ärihai elu käpas. Hail pole käppasid. Ärihai elu on uimes. 

Ma tahaks olla selline Vana-Kreeka mees. Parim versioon inimesest ja siis veel noor intelligentne jüngerarmuke sabas.
Aga viie aasta pärast, kui mul ärihai elu uimes on, siis ma tean, millal muretseda ja millal võtta vabalt. Ja siis varsti liigun edasi uutesse põnevatesse vetesse. See on plaan.

Mu viimase aja lemmiklaulud on kõik sellised melanhoolsed. 
Jono McCleery Fears

Pealkirjad juba kõnelevad. 

Mingis mõttes on juba praegu hästi mõnusalt tasakaalus. On mõistlikud projektid, siis on ulmeprojektid ja siis, paar korda nädalas, lihtsalt tšillin ja annan jaapani keele tunde.
Selles mõttes oleks justkui-justkui kõik suurepärane, aga meelerahu osas tuleb veel tööd teha.

Umbes aasta tagasi digimuutusin ettevõtjaks. Sõbrad ütlevad muu jutu sees fraase, nagu "aga ma pole nagu sina", viidates ärivaistule või muudele seesugustele asjadele. Siis ma naeran pihku, et isegi sõbrad olen ära suutnud petta, ja veel nii lühikese ajaga.
Petuvalem on selline, et pane pintsak selga ja räägi koguaeg rahast, investeerimisest ja ärikohtumistest.

Vahel tegelen enesereflektsiooniga, mõtlen, miks ma neid asju teen. Jõudsin järeldusele, et olen ülimalt motiveeritud kahel väga konkreetsel põhjusel.

Esimene on saavutamisrõõm. "Ma suutsin, ma tegin ära!" Tegelt, mina suutsin, mina tegin ära. Ja siis kõik on nagu, vau Maarja, sa suutsid ja tegid ära. Te arvasite, et ma ei saa hakkama, aga sain!

Teine on raha. Õpin raha tegema, tahan meistriks saada. Appi, ma olen elus palju keerulisemaid asju teinud. Kah asi siis see rahavärk käppa saada, püüan end veenda.

Ehk et sulli ja feimi nimel teen, tõsimeeli.

"Äh, kui labane," luban öelda vaid lugejal, kellel oli feimi ja kes oskab sulli teha ja kes siis on leidnud, et väärtused on kusagil mujal ja siis läinud saavutuste rajalt kõrvale ja tagatipuks loobunud rahast ka.

K just ütles, et kui kolm nominaalaja pikkust õpingutest möödas on, võid uuesti tasuta õppima minna ja tema võtab juura.
Siis ma lubasin endale tunnikese fantaseerimiseks, et mis ma võtaks. Ma võtaks ka juura.

Aga ei lähe ma miskit õppima, liiga palju on hetkel muud. Aga hea teada, et võimaluseaken avatud.
Teine suurpärane asi, mida K mulle tutvustas, on see artikkel, "How Long Can You Wait to Have a Baby". Lubasime selle oma pühakirjaks võtta või vähemalt browser'i avaleheks panna.

Aga mis nüüd minust, vaadake, kui lollis poosis Miki pildile jäi.


8 kommentaari:

  1. See artikkel on küll pärl! Tegi minu päeva ka rõõmsamaks :)

    VastaKustuta
  2. Ärihaiks saad siis, kui enam ei muretse. Muretsemine on nende jaoks ülearune, see sulli ei tooda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õige! Samas ma tean mõnda ärihaid, kes ikka täiega muretsevad. Võib-olla nad siiski pole ärihaid... hmm.

      Kustuta
    2. Ettevaatust, järgneb küüniline kommentaar. Endal oli ka paha üle lugeda.

      Kõik muretsevad, see on karm värk. Ja ilmselt ka eluiga lühendav. Kui ei muretse, ei tee südamega. See tundub ettevõtluse juures kõige keerulisem, et kõik on isiklik. Kõrvaltvaataja pilgule vähemalt. Palju mõnusam on teha midagi, mis ei tähenda väga midagi ja pole ka väga vahet, kas midagi välja tuleb.

      Kustuta
    3. Täitsa tõsi, jah. SIis peabki kaaluma, et kas hoolid piisavalt, et (muretsemist) jätkata või astud välja ja keskendud sellele elule, mis õhtuti kell 17.00 algab. See ka mõnus variant - närvid jäävad terveks ja mis kõik veel.

      Kustuta
  3. Miki ei ole lollis poosis, see on hoopis nunnu poos.

    Mind see artikkel enam ei aita, olen 41 ... Aga mu emal on sõbranna, kes abiellus umbes 40-aastaselt ja sünnitas 43-selt, laps tekkis täiesti tavalisel viisil, siis polnudki vist eriti palju meditsiinilisi abivõimalusi. Nii et kõikvõimalikke asju juhtub.

    VastaKustuta
  4. Jep, kõik on võimalik. Kui välja arvata see, mis pole võimalik...
    Mo Miki on mudugi nunnnnu :)

    VastaKustuta