13.08.18

kuue minuti jutt

Tänasest kavatsen natsa varem magama minna. Shol algab varsti töö ja me praegune päevarütm jääb sellele kõvasti jalgu. 
Annan endale veel kuus minutit kirjutamiseks. 

Luukas kriiskas täna poes nii kõvasti, et ajas ühe mehe naerma. 
Tal on mu meelest endiselt väga ilus hääl, kui välja arvata harjumus oma vajadustele tähelepanu pööramiseks kiljuda. 
Täna oli ootamatult jahe. Kõik nüüd räägivad, tänaval ja trennis, kuidas enne oli palav, aga no nüüd on järsku külm. 
Avastasin, et lapse ainus sokipaar on talle vahepeal väikseks jäänud. Paar kuud pole ta sokke kandnud. 
Eesti suve mütsi tal ka polnud. Nii kärutasingi paljaste varvaste ja peaga lapse häbelikult kaubanduskeskusesse ja soetasin, mis vaja. 

Oi, täna šoppasime veel. Neljapäeval püstitatakse meile pesukuivati. Meil on nii väike korter, et kui kõik pole optimaalselt lahendatud, on igavene häda. Pesurest võtab mingi kaheksandiku meie elupinnast. Voodipesu pole meil kuskil kuivatada.
Aga kõik saab olema teisiti! 
Nüüd sai mu kuus minutit läbi. Head ööd!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar