teadaanded

Tänased teadaanded: esiteks otsustasin nüüd uuesti (ja nüüd ikka päriselt-päriselt), et hakkan investeerimisguruks.

Pidin kirjutama "guruks", sest "hakkan investeerima" on palju jamam. Sihid olgu kõrged, emapalk kõik noore pensionäri taskurahaks! 

Teiseks, eile tegime spontaanse otsuse minna Sweet Spot Festivalile. Üleeile jalutasin S'iga linnavahel ja vaatasin postreid ja ohkisin, et kus keldris ma olen olnud. 

Siis ohkisin, et ma kunagi ei lähe sellistele festivalidele, kuigi tahaks. Ja siis ohkisin, et nüüd ma niikuinii ei lähe, sest mul on laps. 

Siis tulin koju, võtsin end käsile, vaatasin, et väikelapsed saavad tasuta sisse ja soetasin kaks festivalipassi. Ei kujuta ettegi, kui äge see võib olla. London Grammar jääb küll ära, aga kõik teised...

Täna ärkasime üles ja Luukas naeratas jälle nagu päike ja lalises: ba-ba-ba.
Kui sõnum on tõsisem, ütleb bää-bää-bää.
Kui ta on meie või situatsiooni suhtes kriitiline, ütleb ta tugeva eksootilise aktsendiga: äbäää - äbäää.

Ta muutub järjest inimesemaks. Iga päev justkui läheks peas uus lambike põlema.
Paistab, et temast tuleb üks sarmikas inimene - ütlen täiesti objektiivselt, kõhõm-kõhõm.
Oi, kui ta vaatab mulle otsa ja naeratab nii, et silmad pilluvad sädemeid. Ja kui ta siis veel üht kulmu jõnksutab... 

Jaapanis naeratas ta kõigile. Ta oli populaarne kõikide ühiskonnasegmentide seas. Kõik - vanaprouad ja -härrad, keskealised mehed, koolitüdrukud ja -poisid -, naeratasid talle ja ütlesid, kui nunnu ta on. Nii õppis ta pilke püüdma ja naeratusi otsima. Seda vana head võrgutamiskunsti.

Eestisse tagasi tulles ma nägin, kuidas ta siin ka silmi otsis. Aga Eesti inimesed suunavad pilgu üldjuhul mujale. 

Nüüd Luukas ei otsi enam naeratusi. See on tõenäoliselt beebi esimene õppetund ja samm pikal ja käänulisel küünilise-teel.

Et asi oleks selge, kordan üle, et teadaanded olid 

1. hakkan investeerima

2. lähen festivalile

3. mu lapsest saab sarmikas aga küüniline inimene

Miki teab elust nii mõndagi, mida Luukas alles õppima peab