tujutu

Teate, mul täna ei ole üldse tuju blogi kirjutada. 

Tulin siia, et lihtsalt seda öelda. Lubasin kuu järjest igapäevaselt blogida. Päris raske ülesanne. Iga päev lugemine on ka suht raske. 

Eriti, kui tekst pole enam väga äge. 

Esiteks ma just vihastasin, sest laps ei jäänud magama ja ma pidin teda jälle ffnn kussutama. Ja naaberkorterist kostis hästi vaikselt mingit tümmi, aga ka see on mu jaoks nagu härjale rätik. 

Siis tuletasin meelde, et mul on see õnn ja rõõm oma kõige armsamat pisipojakest süles kussutada ja tunne läks kohe teiseks.

Aga ainult natuke, sest kokkuvõttes olen ikka vihane, et ei jõua midagi teha. Jõud ei käi kodu koristamisestki üle. 

Kuigi täna oli mitu toredat asja. Esiteks käisime onu juures marju korjamas. 

Mul on lapsepõlvest mingi viha marjakorjamise vastu ja ma pean ausalt tunnistama, et täiskasvanuna ma pole võib-olla et ühtegi korda päriselt marju korjanud. Enne tänast. 

Aga see oli okei. Hea teraapia. 

Siis läksin T'le külla. Tal on uus fantastiline elu ja ma muuseas sain tinderit svaipida. 

Mis on täielik unelm.

Pliis, kui te mu külla kutsute, siis lubage mind oma tinderisse. See pakub mulle nii palju naudingut. 

Muidugi kogemata panin super-laavi tähekese mingile suvalisele kutile, aga T olla seda kunagi kogemata oma sõbra tinderis ka teinud, nii et mu kätt juhtis va karma ise. 

Ma ei ole ikka veel jõudnud investeerimise teemal midagi uurida. 

Ja mitte mingil muul teemal ka, kuigi mul olid mingid plaanid... Aa, ma laenutasin vennalt mikrofoni, et katsetada, kuidas podcasti tegemise tehniline külg peaks olema ja kas ma üldse olen valmis oma häält ja juttu lindistatuna taluma. 

Podcasti osas ma ei ole suutnud veel kontseptsiooni välja mõelda. Tean ainult, et iga kord võiks olla külaline ja et võiks olla mingi teema. (No shit, S.)

Tähendab, ma pean silmas, et jutt ei keerleks mitte ümber külalise, vaid ümber mingi konkreetse teema, millest selle inimesega põnev vestelda oleks.

Ja no ma ei suuda kaugemale mõelda. Sihuke jobu lihtsalt. Sho leidis, et peaksin esimesse podcasti kutsuma haridusministri ja küsima, kuidas on olla nii paljulapseline minister. 

Äkki kellelgi on alustuseks mõni pisut parem idee?

Ma nüüd lõpetan, et oma vihas edasi mõnuleda.