12.08.18

alla andnud perfektsionist

Neil paaril korral, kui ma olen endast välja läinud - nagu eile -, siis Sho on rahustanud, et ma olen lapsekasvatuse perfektsionist, võtku vabamalt. 
Mis on huumor kuubis kõigile, kes mind tunnevad ja lapsega näinud on... Perfektsionismist on asi seitsme mäe ja mere kaugusel. 

Kui Jaapanis olime, käisime külas Sho sõpradel, kellest ühel oli üleöö tekkinud neli last ja teisel kolm. 
Oot, kas ma juba kirjutasin sellest? 
Kui kirjutasin, siis kirjutan uuesti, suva. 

Nelja tütrega ema on kõik lapsed saanud aastase vahega. Kusjuures ise on tegus tööinimene, lastearst.

Teine sõbranna... Nende esimese lapsega on see ilus lugu, mida kunagi vist blogis ka jagasin, aga see võis olla mu eelmine, 10 aasta tagune. 
Ilus lugu kõlab nii, et neil polnud plaanis lapsi nii kiiresti saada, aga siis läksime meie Shoga neile külla õlut jooma. Me olime värskelt armunud ja kudrutasime ja nemad mõtlesid: deeeeem! Meie oleme ju ka armunud! 
Ja sellel ööl sündis... Aa, ei, ikka üheksa kuud hiljem sündis neil poeg. 

Kui neil külas käisime, siis oli üllatuslikult neil kolm last, seejuures kolmas 2-kuune. 
Sõbranna rääkis, et neil kuidagi ei õnnestunud teist last saada, võttis aastaid aega. Aga kolmas on üllatuslaps. 
Kusjuures esimene laps sündis, kui ta oli 32. Ma sain seepeale aru, et kui tahan ja kui hästi läheb, võib ka meil lõpuks kolm olla.

Miks ma seda rääkima hakkasin... Ah, seepärast, et nii nelja kui kolme lapse ema ütles, et esimest last kasvatasid nad raamatu järgi, teist vabamalt ja kolmandaga täiesti suvaliselt. 

Pärast läksime Shoga koju ja rääkisime, et me vist kasvatame oma esimest last nagu kolmandat. 
Ehk et perfektsionismist on asi kaugel.

Siiski-siiski, üldiselt olen nõus, ma olen perfektsionist. Aga oluline on mõista, et olen alla andnud perfektsionist. Mingil määral on see hea, sest alla andmine võiks olla üks ravivõte. 
Kuna olen alla andnud, saan elus asjadega kuidagi hakkama. Muidu ma ausõna ei teeks mitte kunagi mitte midagi. 
Näiteks! Mul oleks ammu liiga piinlik hakanud oma igapäevaste postituste pärast ja oleks kõik katki jätnud ja ära ka kustutanud. 
Aga õnneks olen alla andnud. 
Teisalt... natsa masendav ka. Umbes nagu langenud ingel. 

Aga muidu, autopesulal oli kampaania ja sai pileti loomaaeda. Sho ütles hommikul, et läheks täna. 
Käisime. Tore oli, kuigi loomaaed on ikka pigem kurb koht.
Jääkarul käpp valutas.
Tellisin nii halva toidu, et pärast kodus oli paha olla ja jäin jälle Luukaga koos magama. 
Luitekass

Alati, kui Luukas mõnd looma paitab, hakkab ta naeru kõkutama.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar