Täna nägin unes, et oli laulukoor ja mu tuttav, kes seal laulis, seletas:
me püüame teha nii, et sakraalne koorimuusika ei keskenduks nii väga Jeesuslapse ja neitsi Maarja suhetele.
Selline lähenemine on liiga ema-keskne ja jätab isarolli tähelepanuta ja mehed koorimuusikast üldse välja.
Meie aga keskendume Jeesuslapse suhtele tema isaga ja laulame muusikat, kus meestel suurem roll.
Alles ärgates mõtlesin, et Jeesuse isa on ju Jumal taevas ja ta on koguaeg ära. Mis suhtest isaga me siin räägime.
Käisime maanteeametis Shole eksamiaega paika panemas. Esimene võimalus oli septembris Kuressaares. Sho valis oktoobri alguse ja Rakvere. Ma üldse ei teadnudki, et selline sõidueksami-turism Eestis käib.
Ma tegin ka kunagi Rakveres eksami, aga ainult seepärast, et olin kaks korda Tallinnas läbi kukkunud. Teisel korral, sest närv ei pidanud vastu ja jalg värises pedaalil. Kolmandal korral keeldusin oma tudisevat jalga sellesse paika tõstmast.
Muuseas ma arvan, et see on see koht, kus ma oma elu esimesed tõelised ebaõnnestumised registreerisin. Enne 20. eluaastat ma vist polnud enda teada korralikult feilinud. See-eest 20-30 oli paras läbikukkumiste jada.
Hmm, kaevakem ikka sügavamale psüühesse.
Nagu üleeilne "megatubli" jäi kohe kõrva, nii jäi 20-aastaselt meelde, kuidas Rakvere sõiduõpetaja ütles, et ma sõidan nagu täpp i peal. (Mis oli kompliment, kui keegi aru ei saa.)
Nii et kõige sügavama jälje jätavad mulle ikka kiidusõnad situatsioonides, kus mind tuleks haletseda ja kus minult ei oodata miinimumigi.
Aga mina mõtlen: jessikas, ma olen megatubli täpp i peal!
Tahaks ka sõita nagu täpp i peal, Rakveres. Järgmine nädal on mul pooled sõidutunnid just Rakveres sest Tallinnas ei ole aegu. Viimane sõidutund Nii hea, kui õpetaja kiidab natukenegi! Eile oli suht katastroof, oli mu 6. tund ja juba kesk Mustamäed ja siis Rocca Al Mare viadukt ja siis lõpuks Kristiine ka. Jube. Mulle tundus, et ma ei saa kunagi hakkama sellega, õpetaja justkui nõustus, et olengi äpu, ei mingit lohutust, et oligi tihe liiklus ja palju elemente ja küll hakkab minema. Loodan, et saan end Rakveres natukenegi täpina i peal tunda.
VastaKustutaOi, see tuletab mulle meelde minu sõiduõppimise aega. Õpetaja ütles mingi hetk, et veel 10 korda ja siis saad eksamile.
VastaKustutaAga siis tuli kevad ja lumehangedest tulid välja igasugu jooned teel ja muud mulle võõrad asjad ja tegelikult läks 20 tundi veel. Ja ma mõtlesin, et olen tõeline luuser.
No ja siis et ma eksami Rakveres tegin, tegi ka luuseri tunde.
Nüüd, üle 10 aasta hiljem on mul esimest korda auto, millega igapäevaselt sõidan ja enam pole nii suur luuser. Vaata, et sul tundest lahti saamiseks kümme aastat ei võta! :D