võlukunst

Nii tore, ma lugesin üht peatükki üle ja avastasin, et olin kirjutanud sõna "võitluskunstide meister" asemele "võlukunstide meister". Ma arvan, et see on alateadlik Harry Potteri mõju.  

Ma tunnen ennast nii hästi praegu, nagu... mingi... pikki aastaid tagasi. 

(Ja Sho on nii suurepärane. See käib iga jutu juurde vist, ma vabandan.)  

Tohutult ilus lugu on Lotte Kestner "I Want You". Kitarrisaade on hästi lihtne ja ma eile haarasin kitarri ja veetsin kümme minutit, et need neli lihtsat akordi üles otsida ja vähemalt terve tunni,  et mängima harjutada. 

Sest ma ju ei oska kitarri mängida - kui mulle öelda, et pane A ja siis E ja siis F või misiganes, siis ma ei saa aru. Kes kitarri oskab, leiaks akordid minuti jooksul üles ja veel minuti jooksul võiks seda juba veatult mängida. 

Aga mul on vaja leiutada jalgratas ühe noodi haaval ja siis harjutada positsioone nii kaua, kuni sõrmed valutavad ja siis harjutada edasi, pidevalt "ai!" karjudes. 

Tänaseni valutavad.

Aga harjutades kõlavad senini viiuliõpetaja õpetussõnad peas, väga targad, praktilised ja abistavad.