Selline lugu, reedel käisid külas T & Y lastega, tulid grillima. Y tõi kaasa kuus pudelit A. Le Coq'i.
Sho avas õlle ja märkas, et korgi all on küsimus ja vastus ka kohe.
Luges ette: sushi kodumaa?
Aivai kui tore! Y ja Sho on jaapanlased, eksole. Selles viktoriinis olid nad esimese löögiga võidumehed.
Vaatas järgmise korgi alla. Ulatas selle mulle, et ta ei saa aru.
Ma heitsin korgile pilgu ja mu silmad läksid selliseks: o.0
Seal seisis: Asiaatide silmatüüp?
Vastus: pilusilm.
Noh, mis seal kirjas on, küsisid kaks pilusilmadega asiaati mult nõudlikult.
Siis ma tõlkisin neile ära.
Teine lugu, Sho sai eile lõunal nõelata, aga ei öelnud mulle enne kui täna hommikul, et käelaba on täiesti paistes.
Kuna tal nati tagasi oli ühest sääsehammustusest sõrm paistes (või oli see ikka sääsk?), siis nüüd ma arvasin ka, et sääsk. Aga siis vaatasin kätt, et vist on ikka herilane.
Ütlesin: djuud, miks sa ei öelnud mulle kohe.
Siis hakkas meil ja Joonasel ja Kerlil terve pikk arutlus pihta. Sho uuris välja, kes on herilane ja siis ütles, et tema ründaja oli ikka teistsugune jne.
Korrutas terve päeva: herilane, mesilane, mikilane, lonnilane, maarjalane, jaapanlane...
Õhtuks tuli koju, võttis kotist Eesti looduse taskuentsüklopeedia, mis ta oli ostnud kolmekümne euro eest - aasta Eestis on mulle õpetanud, et see on suur raha -, kolmkümmend eurot, et uurida, kas see oli kodumesilane, maakimalane, liivaherilane, sirelane, harilik sõgelane või miski muu, mis teda nõelas.
Terve raamat, et ründaja tabada, pragasin algul, aga siis sirvisin ja vaatasin, et seal on vastused kõikidele küsimustele, kui küsimus on: mis lind see seal on? Mis sammal see on? Mis loom see on? Mis kala see on? Hea, et raamat meil nüüd olemas on.
Nii armas kass ;)
VastaKustuta