linnaelu

Näiteks reedel oli nii, et kella üheksast kaheni tõlkisin elektroonika-teemalist koosolekut, siis hüppasin bussile, kuus korrust trepist üles, korralikud riided seljast, opakad selga, panin alarm-kella kolmeks ja unustasin end Super Mariot mängima, sest meil on nüüd olemas kõik kaheksa- ja üheksakümnendate hitt-mängud. 

Kell kolm, kui alarm häält tegi, ajasin korralikud riided selga, kell pool neli olin energeetika-teemalisel koosolekul. Koosolek lõppes kell kolmveerand viis ja ma mõtlesin, et oi, tahaks minna joogasse. Sõitsin koju, võtsin riided, olin enne poolt kuut soojas ruumis matil pikali.

Selline on kesklinna elu.

Olgu kas või tunnike päeval aega, saad koju hüpata, end tööelust täiesti välja lülitada, et siis tund hiljem jälle samas vaimus edasi panna. 

Mitte, et tuled hommikul linna ja siis vahepeal vegeteerid kohvikutes või kus iganes, sest hommikul on üks ülesanne ja õhtupoolikul teine, aga kodu kaugel. 

K sai lapse, kelle nimeks pidi tulema Maarja, sest kõik Maarjad on fantastilised, aga kõhust välja tuli poisslaps. 

Mind see igatahes ei kõiguta. Kui Maarja, siis Maarja. Otsusele tuleb kindaks jääda, sest mis signaali annab see lapsele? Et täna otsustad üht ja homme juba teist? Ei-ei. Õhtumaade allakäik. 

Mu jaapani keele õpilased on täiesti käest ära. 

Üks hetk oli ühel õpilasel sünnipäev ja hiljem ta tõi paki küpsiseid - peamiselt vist seepärast, et tal oli endal küpsise isu ja siis oli viisakas teistele ka anda, aga siis oli teisel õpilasel sünnipäev ja talle vihjati, et nüüd peab tema küpsiseid tooma, aga kui õpilased kokku tulid, oli igaühel maiustusi kaasas ja siis anti ühele korraldus veini kaasa tuua ja siis sõime ja jõime ja ma mõtlesin, kas ma peaks püüdma jaapani keelt õpetada või oleks tark kohe loobuda. 

Järgmine kord tähistame niikuinii minu sünnat ja ülejärgmine kord on viimane tund, mida tuleb ka tähistada ja... 

Kui ma Jaapanis olin, käis Sho mu asemel neile üht tundi andmas. Ütles, et õpilaste käekiri on kohutav ja nüüd teisipäeval teeme ühe kalligraafiatunni koos õpetaja Shoga. Kelle käekiri on ka kohutav, räägitakse. 

Sho sai vahepeal hüüdnime - Kalevipoeg. Põhjust näeb videost. (On see video ikka nähtav?)

Koju saime vahepeal ühe mööblitüki, mille kokkupanekul kass suureks toeks oli.