megatubli

Täna läksin ka trenni. Astusin 15 minutit varem uksest välja ja jõudsin liiga vara, nii et pidin pikalt algust ootama. 

Treener oli jumalikult kaunis ja särav. Muidugi oli. Ta jättis mu nime kohe meelde ja küsis, millega tegelenud olen. Ütlesin, et mul on titt. See kõlab hea vabandusena paljule, nii et kui oli moment, kus tuli plangu-seisust aeglaselt kobra-poosi minna ja ma kokku ei kukkunud, siis jumalanna hüüdis: megatubli oled, Maarja.

Läksin kohe õnge, ühesõnaga. 

Olen füüsiliselt imelikus seisus. Kõht ja selg on hästi nõrgad, turi nii pinges, et kael on väga lühikeseks jäänud. See, mis kaelast järele jäänud, on ka pinges.

Kusjuures ma tean häirivalt täpselt, kus mis pinges on, sest poolteist aastat tagasi massöör mul need lihased kõik ükshaaval lahti sõlmis. 

See teadmine on hea ja halb korraga. Halb seepärast, et kui vanasti oli üks suur turjapinge, siis nüüd on see lihas siin pinges ja too lihas seal pinges ja siis sealt veel see lihas ja... No saate aru, mida mõtlen. Üks pinges turi on jagunenud erinevateks pingekildudeks. 

Teisalt on mul väga, no ikka väga tugevad jalalihased (kussutamisest) ja muidugi mu käed on tugevamad kui eales varem. 

Seejuures vasak on kõvasti tugevam kui parem. 

Kuigi olen vasakukäeline, mis tähendab, et mõistlik oleks last kanda paremas käes ja vasakuga asju teha, aga ma kannan teda vasakus käes ja siis paremaga külvan kaost. 

Pärast trenni vajusin koos lapsega magusasse lõunaunne ja ärgates jõin päris palju kohvi, mis tähendab, et hetkel olen ohtlikult ärgas.

Teate, ma üpriski tihti blogi kirjutades lähen lehele keeleveeb.ee ja kontrollin sõna tähendusi. 

Näiteks just kontrollisin, kas on olemas sellised sõnad nagu "ärgas" ja "ergas" ja mis nende vahe on. 

Kohv teeb ärksaks, ärgas vaim. Mõistus ja värvid on erksad, ütleb leht. Kahe sõna tähendusväljad vist pisut kattuvad, aga mitte päris. 

Niisiis, hetkel olen ohtlikult ärgas. 

Viimasel ajal on und väheks jäänud. Ikka oma rumalusest. 

Sai ju see blogikirjutamise lubadus antud ja... Jõuan selleni ikka alles päeva lõpuks. Luuka magamisaeg on ka liiga hiliseks lükkunud, 10-11 paiku. 

See läks nii, et algul oli norm 8-9, aga siis läksime Jaapanisse ja ma sain aru, et kellaaeg on vaid tühipaljas number...

Tulime tagasi, algul olime kõik liiga vara ärkvel ja varasel õhtupoolikul juba surmväsinud, aga siis läks pendel kuidagi teise otsa - festivalid ja värgid. Ja nüüd on nii. Laps läheb hilja magama ja me veel hiljem. 

Tore, et laps varavalges ei ärka, aga ma oma hilise uinumisega tahaks veel rohkem magada. 

Aga megatubli Maarja - kaks päeva järjest trennis ja ma juba tunnen, et aju saab jälle natuke rohkem hapnikku. 

T. käis täna külas, tegi pilti