auto

Mul tulevad vanad asjad meelde. Kuu vanused. Ühiseks nimetajaks: poiste mängud ja naiste tööd. 

Ema ütles, et nii huvitav, et sulle ikka sellised asjad kriipima jäävad. No mis nüüd kriipima, aga kõrva jäi ikka. Vestlus bussis, mu selja taga, Tallinnas. 

Ema ja väike tütar rääkisid, üldine mõnus vestlusmulin, aga muidugi haaras mu kõrv kinni just sellest hetkest, kui pisitütar ütles emale: aga ma tahan autot, emme, autot. 

Vaatame, ütles ema lahke kannatlikkusega. Varsti peame sulle suurema jalgratta ostma. 

Ehk laps ei salli ühistransporti ja nõuab emalt autot, mõtlesin.

Tüdrukuke, nüüd juba nutuse häälega: aga ma tahan autot.

Ema: Aga tüdrukutele meeldib ju nukkudega mängida.  

Mulle hüppas korraga pähe kaks mõtet. Üks oli see tohutu sugulise identiteedi hirmu teema, et vaat sunnid poisile kleidikese selga ja pede valmis. Mõtlesin, et miks inimesed aru ei saa, et just see vestlus mu selja taga on põhjus, miks "sooneutraalsest" kasvatusest räägitakse. 

Tüdruk (nutuga): Aga ma tahan autoooot. 

Teine asi, mis meelde tuli, oli mu enda tohutu kiindumus, kui ma olin sama vana kui see tüdruk ja vanem ka - kiindumus autode vastu. Autodega oli vähemalt sama põnev, aga tihti põnevam mängida kui nukkudega. Nukkudega mängid kodu, aga autoteesid liivakasti tõmmates ehitad terve linna!
Ja ma mäletan, et mul oli häbi, et mulle autod meeldisid. 

Umbes topelt-tosin aastat hiljem võin kinnitada, et olen heteroseksuaalses suhtes. Tõsi, seda, kas autodega mängimine on minu soolist identiteeti lõhkunud, pole ma ise pädev hindama, aga suuri kõrvalekaldeid ei tähelda.  

Muidu oli vahva see tüdruk ja sümpaatne oli ka tema ema ja see "aga tüdrukud mängivad nukkudega" tuli ema suust küllap suuresti automaatselt, et kuidagi tüdruku nõudmisi vaigistada ja uue mänguasja peale raha mitte kulutada. 

Aga ka automaatsus on näitaja. Huvitav, miks levib arvamus, et mis on automaatne, on hea. Võibolla seepärast, et automaatsus (või harjumus) aetakse segamini traditsiooniga. Või õigemini, kui automaatsus kriitika alla satub, hakatakse seda õigustama "traditsiooni" sõna abil. "Traditsioon" kõlab aga alati üllalt. Traditsiooni tuleb säilitada.  

Ema ja tütar vestlesid kogu tee. See oli 20. august ja lipud lehvisid, nii et tüdruk loendas lippe ja hüüdis: hõissaaaa ja loendas veel ja hüüdis: jooo-maaa!